Kartell kopsaka kasumi kiuste?

Samal ajal, kui leivaliidu juhataja Arnold Kimber peab selgitama, kas, millal ja miks leiva hind kerkib, ei ole Eesti üks suuremaid leivatööstusi Leibur pidanud kriisiajast hoolimata kordagi isegi töötajate palku alandama. Ettevõte teenis mullu hoopis 340miljonilise käibe juures 75 miljonit krooni kasumit, parandades tunamullusega võrreldes ka puhasrentaablust. Raha jätkub ka selleks, et Rootsi ja Soome omanikele ligikaudu 440 miljonit krooni madalaprotsendilist laenu anda.

Ja Leibur ei ole erand. Ka teised leivaliidu liikmed ei peaks mulluste majandustulemuste pärast ülemäära nurisema - enam kui pooled parandasid mullu kasumit.

Leibur eitab kokkulepet

"Juhan Partsil on muidugi õigus kahtlustada keda tahes, aga sisu neil kahtlustel taga ei ole. Olen selliste süüdistustega ka umbes 15 aastat tagasi vastakuti olnud. Ka siis ei leidnud kohus mingit kartelli. Tulgu aga politsei ja puistaku mu kodu läbi, võtku arvuti ja dokumendid kaasa (leivaliidul ei ole eraldi kontorit - toim). Olen sellega juba harjunud. Minul ei ole midagi varjata," muigas Kimber.

Parts nimetas juba reedel, vahetult pärast leivaliidu hinnatõstmise teadet, olukorda absurdseks.

"Igasugused konkureerivate ettevõtete katusorganisatsioonide sellised avaldused on lubamatud ja viitavad ühemõtteliselt kartellile, mis on konkurentsikuritegu. Sellised avaldused on ühtpidi absurdsed, teisalt lubamatud. Elame turumajanduses, kus aus konkurents on põhiseaduslik, kõige tähtsam printsiip ja selle eest tuleb seista täie karmusega. Vastasel korral ei ole meil turumajandust. Igatahes nõuab leivaliidu selline avaldus väga adekvaatset reageeringut ja ma loodan, et konkurentsiamet kui õiguskaitseorgan teeb oma tööd," rõhutas Parts ka eile.

Ostja muukui maksab

Peaminister Andrus Ansipi majandusnõunik Kalev Kukk nentis, et viimaste kuude hinnatõusul objektiivsed põhjused puuduvad, kui selleks mitte pidada rahapakkumise kasvu. "Müüja võib küsida mis tahes hinda, iseasi on, kas ostja seda aktsepteerib. Tuleb tunnistada, et ostja kahjuks teeb seda. Praegune hinnatõus on olnud suuresti emotsionaalse taustaga, mis ähvardab üle kasvada reaalsele inflatsiooniootusele toetuvaks hinnatõusuks," muretses Kukk.

Riigiprokurör Triin Bergmanni sõnul kujundavad prokuratuur ja konkurentsiamet lähipäevadel oma seisukoha võimaliku keelatud hinnakokkuleppe küsimuses ja otsustavad sellest tulenevalt kriminaalmenetluse alustamise. Eile õhtuks ei olnud kriminaalmenetlust algatatud.

Kommentaar

Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister

Hindade stabiilsus on võtmeküsimus Eesti majanduse arengus. Minna lihtsama vastupanu teed ja keerata lihtsalt hindu ülespoole, ei ole minu meelest ka ettevõtete jaoks majanduslikus mõttes mõistlik. Aga selge, et see võib olla kiusatus. Näeme, et isegi kriisijärgselt paljudes sektorites on hindade tõstmine tootlikkust mitte tõstes levinud. Seda kasutatakse ära mugavusest. Aga veel kord, ma ei räägi sellest, kui on mingisugused objektiivsed majanduskeskkonna muutused, näiteks maailmaturu hindades.

Kalev Kukk, peaministri majandusnõunik

Võiksin siinkohal tsiteerida Ragnar Nurkset (1946): "Kui hinnatõus on toimunud juba mõnda aega, kaldub see tekitama ootusi edasiseks tõusuks." Kuniks on suur lõhe meie ja Lääne-Euroopa palkade ja keskmise hinnataseme vahel, ei saa me rääkida Maastrichti inflatsioonikriteeriumi jätkusuutlikust täitmisest. See "jätkusuutmatus" on tegelikult nominaalse konvergentsi mõõdupuu. Teoreetiline inflatsiooni valupiir võiks Eesti puhul majanduskasvu tingimustes olla umbes 3,5%. Eesti konkurentsivõime ei sõltu mitte puhtalt palganumbri kasvust, vaid sellest, kas selle kasvu taga on tootlikkuse kasv või mitte. 2005.-2007. aasta palgakasvu taga oli tootlikkuse kasvu heal juhul vaid 1/3 ulatuses.

"Hinnad-palgad-hinnad-palgad"… See tähendaks just selle juurde tagasipöördumist, millest me väga suure vaevaga välja tulime ehk "Kreeka-tegemist". Eesti keskmises palgas on praegugi palju õhku sees.