Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tuulepark muudab Kuressaare lennuraja pikenduse mõttetuks
Kuressaare lennuväljast umbes viie kilomeetri kaugusel Sikassaares alanud kolme tuulegeneraatori rajamise ettevalmistustööd on muutnud lennuameti murelikuks, sest halvemal juhul võivad tuulegeneraatorid nullida lennuraja uuendamiseks kulunud kümnete miljonite kroonide väärtuses investeeringud.
“Mina hetkel ei näe sellist varianti, kuidas mõlemad osapooled võiksid sellest asjast võitjana välja tulla,” ütles Saarte Häälele lennuameti lennuväljade vaneminspektor Andres Lainoja; amet tahab generaatori kõrgust vähendada lubatud 83 meetrilt 75-le.
Sikassaarde tuuleparki rajava Stacey OÜ juhatuse liige Kaido Schmidt ütles, et ettevõte kavatseb püstitada generaatorid Kaarma valla väljastatud ehitusloas näidatud tingimustel.
Juhul kui lennuamet jääb vaidluses kaotajaks, tuleb Lainoja sõnul hakata lennurada üle mõõtma, äärmisel juhul võib see tähendada, et lennuraja lävi tuleb vanadesse piiridesse tagasi viia, et asi vastaks lennuohutusele.
Tänavu lõppenud rekonstrueerimistööde käigus pikendati Kuressaare lennuvälja maandumisrada seniselt 1518 meetrilt 2000 meetrile, et lennujaam saaks võtta vastu suuremaid lennukeid.
Seotud lood
Hiljuti Äripäeva veergudel kuulsust kogunud kiirlaenuandjaga Raha24 kahas skeemitanud Kaspar Kamsakanni osalusega OÜ Stacey nõuab Kaarma vallalt poole miljoni kroonist kahjutasu.
Lennuamet andis heakskiidu Sikassaarde tuulegeneraatorit rajava OÜ Stacey ehitusprojektile, mis tähendab, et tuuliku ehitamine Kuressaare lennuvälja täispikkuses kasutamisele enam ohtu ei kujuta.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.
Enimloetud
2
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele