Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tuulepark muudab Kuressaare lennuraja pikenduse mõttetuks
Kuressaare külje alla tuulepargi rajamise tulemusel võib sealse lennujaama värskelt valminud 500meetrine lennuraja pikendus kasutusest välja jääda.
Kuressaare lennuväljast umbes viie kilomeetri kaugusel Sikassaares alanud kolme tuulegeneraatori rajamise ettevalmistustööd on muutnud lennuameti murelikuks, sest halvemal juhul võivad tuulegeneraatorid nullida lennuraja uuendamiseks kulunud kümnete miljonite kroonide väärtuses investeeringud.
“Mina hetkel ei näe sellist varianti, kuidas mõlemad osapooled võiksid sellest asjast võitjana välja tulla,” ütles Saarte Häälele lennuameti lennuväljade vaneminspektor Andres Lainoja; amet tahab generaatori kõrgust vähendada lubatud 83 meetrilt 75-le.
Sikassaarde tuuleparki rajava Stacey OÜ juhatuse liige Kaido Schmidt ütles, et ettevõte kavatseb püstitada generaatorid Kaarma valla väljastatud ehitusloas näidatud tingimustel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Juhul kui lennuamet jääb vaidluses kaotajaks, tuleb Lainoja sõnul hakata lennurada üle mõõtma, äärmisel juhul võib see tähendada, et lennuraja lävi tuleb vanadesse piiridesse tagasi viia, et asi vastaks lennuohutusele.
Tänavu lõppenud rekonstrueerimistööde käigus pikendati Kuressaare lennuvälja maandumisrada seniselt 1518 meetrilt 2000 meetrile, et lennujaam saaks võtta vastu suuremaid lennukeid.
Hiljuti Äripäeva veergudel kuulsust kogunud kiirlaenuandjaga Raha24 kahas skeemitanud Kaspar Kamsakanni osalusega OÜ Stacey nõuab Kaarma vallalt poole miljoni kroonist kahjutasu.
Lennuamet andis heakskiidu Sikassaarde tuulegeneraatorit rajava OÜ Stacey ehitusprojektile, mis tähendab, et tuuliku ehitamine Kuressaare lennuvälja täispikkuses kasutamisele enam ohtu ei kujuta.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.