Kuressaare külje alla tuulepargi rajamise tulemusel võib sealse lennujaama värskelt valminud 500meetrine lennuraja pikendus kasutusest välja jääda.
Kuressaare lennuväljast umbes viie kilomeetri kaugusel Sikassaares alanud kolme tuulegeneraatori rajamise ettevalmistustööd on muutnud lennuameti murelikuks, sest halvemal juhul võivad tuulegeneraatorid nullida lennuraja uuendamiseks kulunud kümnete miljonite kroonide väärtuses investeeringud.
“Mina hetkel ei näe sellist varianti, kuidas mõlemad osapooled võiksid sellest asjast võitjana välja tulla,” ütles Saarte Häälele lennuameti lennuväljade vaneminspektor Andres Lainoja; amet tahab generaatori kõrgust vähendada lubatud 83 meetrilt 75-le.
Sikassaarde tuuleparki rajava Stacey OÜ juhatuse liige Kaido Schmidt ütles, et ettevõte kavatseb püstitada generaatorid Kaarma valla väljastatud ehitusloas näidatud tingimustel.
Juhul kui lennuamet jääb vaidluses kaotajaks, tuleb Lainoja sõnul hakata lennurada üle mõõtma, äärmisel juhul võib see tähendada, et lennuraja lävi tuleb vanadesse piiridesse tagasi viia, et asi vastaks lennuohutusele.
Tänavu lõppenud rekonstrueerimistööde käigus pikendati Kuressaare lennuvälja maandumisrada seniselt 1518 meetrilt 2000 meetrile, et lennujaam saaks võtta vastu suuremaid lennukeid.

Seotud lood

Uudised
  • 08.09.10, 11:35
Tuuleenergia firma nõuab vallalt pool miljonit kahjutasu
Hiljuti Äripäeva veergudel kuulsust kogunud kiirlaenuandjaga Raha24 kahas skeemitanud Kaspar Kamsakanni osalusega OÜ Stacey nõuab Kaarma vallalt poole miljoni kroonist kahjutasu.
Uudised
  • 23.09.10, 10:37
Lennuamet: tuulepark ei sega Kuressaare lennuvälja tööd
Lennuamet andis heakskiidu Sikassaarde tuulegeneraatorit rajava OÜ Stacey ehitusprojektile, mis tähendab, et tuuliku ehitamine Kuressaare lennuvälja täispikkuses kasutamisele enam ohtu ei kujuta.
  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 15:17
Schneider Electricu juht: Eesti konkurentsivõime sõltub taskukohasest elektrist ja elektrifitseerimisest
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele