Eesti rõivakaubanduse lipulaevaks on aastaid peetud Meelis Milderi juhitavat Baltikat. Eelmisel aastal näitas aga Lenne juht Urmas Leeman, et oskab Milderist paremini äri ajada.
Eelmisel aastal enam kui 14 korda kasumit kasvatanud perekond Leemanitele kuuluv lasterõivaste tootja Lenne väärtus kasvas aastaga Äripäeva hinnangul 200 miljonilt kroonilt 350 miljonile.
Võrdluseks Baltika turuväärtus kukkus eelmisel aastal 335 miljonilt kroonilt 213 miljonile kroonile.
Baltika käive oli 2009. aastal 880 miljonit krooni ning kahjumit teeniti 156 miljonit krooni. Lenne suutis 135,4 miljoni kroonise käibe juures teenida kasumit 56,8 miljonit krooni.
Lenne edu on Urmas ja Meeli Leemanile taganud stabiilselt koha Äripäeva igal aastal koostatavas rikaste edetabelis. Eelmisel aastal hindas Äripäev mõlema varanduseks 101 miljonit krooni ehk Lenne väärtuseks 202 miljonit krooni. Sellega olid nad rikaste edetabelis 314. kohal, jäädes näiteks miljoni krooniga alla kütuseärimees Heiti Häälele.
Meelis Milderil pole aga pole viimastel aastatel 500 Eesti rikkaima inimese hulka enam jõudnud. Sel sügisel ilmuvas rikaste edetabelis on perekond Leemanid tõenäoliselt tublisti oma kohta parandanud. Meelis Milderi vara väärtus on aga aastaga veelgi kahanenud.
Mida kujutab endast Lenne?
Lenne OÜ omanikud on Urmas Leeman 50%, Meeli Leeman 50%.
Suurem osa käibest ehk 96,7 miljonit krooni tuleb Soomest, järgnevad Eesti 25,4 miljoni krooniga ja Ukraina 11,4 miljoni krooniga.
Soomes ja Eestis õnnestus Lennel eelmisel aastal müügitulu kasvatada. Soome kaudu müüakse ka Venemaale. Lätis, Leedus ja Ukrainas müük aga kahanes.
Tööd anti 2009. aastal 54 inimesele. Sama palju oli töötajaid ka aasta varem.
Keskmine palgakulu oli eelmisel aastal 9100 krooni kuus ja 2008. aastal 8400 krooni kuus.
Dividende võtsid omanikud 2008. aastal välja 500 000 ja 2009. aastal 300 000 krooni. Sel aastal ei plaanita dividende maksta.
 

Seotud lood

Uudised
  • 09.06.10, 11:50
Masuaasta edulugu
Lasterõivaste tootjast perefirma Lenne väärtus kasvas masuaastal imetlusväärselt.
  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele