Kaablitootja Draka Keila Cables investeeris 25 miljonit  laiendusse

Peamiselt alumiiniumist jõukaablite tootmisele spetsialiseerunud Baltimaade kaablitootja AS Draka Keila Cables avas tehase uue osa, mille käigus investeeris ettevõte tehnilistesse seadmetesse 25 miljonit krooni. AS Harju Elekter laiendas tootmishoonet 3700 ruutmeetri võrra.

Draka Keila Cables juhatuse esimehe Tarvo Leppiku sõnul kasvab investeeringu tulemusena tehase tootmismaht 60%. „Koos uue osaga käib kaablitootmine Keilas täna 12 300 ruutmeetril ning erinevaid kaableid valmistatakse kokku 15 tootmisliinil, millest kaks on laienduse käigus lisandunud,“ rääkis Leppik.

Ta lisas, et tehase laiendusega avanevad oluliselt ekspordivõimalused, tootmisse lisanduvad mitmed uued tooted ja firmasse uued töökohad.

Kui 2009. aastal jätkus 2008. aastal alanud ülemaailmsest majanduskriisist põhjustatud ehitusturu mahu vähenemine kõikidel Draka peamistel müügiturgudel ja toimus järsk kaabli toorainete hindade langus, siis 2010. aasta on ettevõtte jaoks alanud hästi.

„Meie müük on kasvanud aastataguse ajaga võrreldes rohkem kui 30% ja see on olnud ühtlaselt tugev nii Eestis kui ka Draka eksporditurgudel,” sõnas Leppik.

Draka Keila Cables’i 2009. aasta käive oli 400 miljonit krooni ning eksport 284 miljonit krooni ehk 71% kogukäibest. Positiivsena nimetab Draka turuosa kasvu Baltikumi ehituse-, energeetika- ja telekommunikatsiooni segmentides.

Draka tehastes valmistatakse kõige erinevamateks kasutusaladeks jõu- ja telekommunikatsioonikaableid, samuti kaevandus-, laeva-, lennuki- ja kummikaableid.

Draka Keila tootmisüksuse omanikeks on kaablikontsern Draka Holding (66%) ja AS Harju Elekter (34%) ning klientideks elektrivõrgud, elektri- ning televõrkude ehitajad, tööstusettevõtted ja elektritoodete hulgimüüjad.

Ettevõte asutati 1992. aasta detsembris, asutajateks olid toona Nokia Cables Soomest (59%) ja Eesti elektrotehnikaettevõte AS Harju Elekter (41%). Euroopa standarditele vastavate jõu- ja paigalduskaablite tootmist alustati AS-i Harju Elekter territooriumil peale põhjalikku renoveerimist ja kaasaegsete tootmisliinide paigaldamist 1993. aasta kevadel.