Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 29. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2006. aastani oli OÜ Waldchnep põhitegevusala elektrimootorite mähkimine alltöövõtuna Koneskole. Kogedes tööjõu puudust Tallinnas ja selle ümbruses, otsustas Waldchnep 2006. aastal laiendada oma tegevust Narvas, kus tööjõu- ja rendikulud olid võrreldes vabariigi muude piirkondadega suhteliselt madalad. 

2007. aastal arenes ettevõte kiiresti: võeti kasutusele uued tootmispinnad, mille remontimiseks investeeriti 0,9 miljonit krooni. Töötajate arv suurenes kahekümne ühelt neljakümne kaheksale.  2008. aastal tekkis seoses tootmise kasvuga vajadus kasutusele võtta uued tootmispinnad. Ettevõte laiendas nii mootorite mähkimise kui ka metallitöötlemise valdkonda. Mootorite mähkimiseks renditi 750 m2 lisapinda, kuhu investeeriti 550 000 krooni.

Seoses tootmismahtude kasvuga kahekordistus Waldchnepis töötajate arv 2008. aastal, uute toodete valmistamiseks võeti kasutusele CNC- ja karuselltreipink. Tootmismahtude kasvu ja uute tootmisprotsesside käivitumise tulemusena kasvas ettevõtte käive 2008. aastal 24,3 miljonilt kroonilt 2008. aasta lõpuks 69,3 miljonile kroonile. 

OÜ Waldchnep ühe omaniku Mart Hirtentreu sõnul olid ettevõttel praegusega võrreldes varem kiiremad ja paremad ajad. “Tegeleme masinaehitusliku allhankega. Leidsime lisaks Koneskole palju uusi kliente, peamiselt Saksamaalt ja Rootsist,” rääkis Hirtentreu.

2009. aasta oli Hirtentreu sõnul varasemaga võrreldes üsna kehv. “Kui ettevõtet hakata nullist peale looma, siis algul on kasv ikka suur. On suur vahe, kas teenida üks või kümme krooni. Kui areng jääb toppama või läheb lausa tagasi, siis pole seda vast kõige õigem eelmiste aastatega võrrelda,” sõnas Hirtentreu. 

Koondada on tulnud üksjagu inimesi. “Kui varem oli tööl 70–80 inimest, siis nüüd vaid 25–30 ringis,” rääkis Hirtentreu. 

Hirtentreu sõnul on jäänud tellimusi varasemaga võrreldes tunduvalt vähemaks. “Eelkõige just Koneskole tehtavaid töid. Aga Eestist väljastpoolt oleme leidnud uusi partnereid. Otsime väga aktiivselt uusi kontakte. Käime mööda messe. Eks palju on vaja ringi käia ja otsida. Praegu tahavad kõik tööd teha. Aga midagi võimatut selles pole. Proovitööd on tehtud ja küll tellimusedki tulevad,” rääkis ta lootusrikkalt.

Hirtentreu rõhutab, et investeerida tasub õigetesse asjadesse. “Näiteks kaadrisse. Püsiv kaader ja head inimesed on üks edu pant,” rääkis Hirtentreu. Üheks viimaste aastate edu taganud teguriks peabki Hirtentreu firma Narva kolimist.

“Kreenholmist koondati palju inimesi, kelle hulgast oli võimalik töölisi valida. Kuna asusime Kreenholmiga samal territooriumil, siis põhimõtteliselt käisid töötajad ühest uksest tööraamatu järel ja teisest astusid Waldchnepi sisse. Saime tööle plagata inimesi, kellel oli teadmisi metallialalt ja puurimisoskus, mistõttu neid oli lihtsam välja õpetada. Tegu oli pooleldi valmis töötajatega. Kui näiteks õpetajale hakata keevitamist õpetama, siis seda on palju raskem teha,” rääkis Hirtentreu.

Ka pindade rent Narvas on odavam, ehkki kulude vähenemine tänu odavamale tööjõule andis Hirtentreu hinnangul suurema kokkuhoiu. “Pealegi on seal tegu püsiva kaadriga. Kui mujal läksid paljud ära välismaale tööle, siis Narvas on tegu paiksete inimestega,” kiitis Hirtentreu Narva kolimise eeliseid.

I KOHT

OÜ WaldchnepTegevusala: elektrimootorite komponentide valmistamine ja metallitöötlemineAsukoht: NarvaTegevjuht: Aare Pihelgas Omanik: M.-J. Hirtentreu 51%, A. Männiko 12,25%, A. Pihelgas 12,25%, T. Suitsberg 12,25%, A. Leppik 12,25%Asutatud: 2004Töötajate keskmine arv 2008: 71Käive 2008, tuh, kr: 69 389Kasum 2008, tuh kr: 22 321

KOMMENTAAR - Olev Suurkask, OÜ Rosentor juhatuse liige

Waldchnepi võit on üllatus. Kuigi oleme turul toimuvaga hästi kursis, pole sellist nime kuulnudki. Aga eks kõik on nullist alustanud ja ega väikese ettevõtte kiiresti kasvamine pole halb.Eesti turust ei saa mähkimise puhul rääkida, kõik suunavad teenuse Eestist välja. Põhiliselt Soome, Rootsi, ka Saksamaale. Eesti turul on viis suuremat tegijat, kelle käive on üle 100 miljoni krooni aastas. Neist iseseisvaid on vähe, vast kolm. Palju on muidugi ka allhankijate allhankijaid. Ülejäänud on Uku töökojad, kes pakuvad kohalikele käsitööd.Turul enda tõestamine on pikk protsess, see võtab aastaid. Tegu pole Eesti turuga, mistõttu ei saa nii, et ostad pileti Prantsusmaale ja sõidad, teadmata, kas huvi üldse on.Suuri hüppeid valdkonnas teha ei saa, protsess on pidev ja pikaajaline, aga mis on tasapisi üles ehitatud, see ei saa ka ootamatult kokku kukkuda.Et edukalt hakkama saada, tuleb välja arendada oma võrgustik, ei tasu panna mune n-ö ühte korvi. Meil on viis suurt klienti, kellest ühelgi ei lähe halvasti. Neil võib mõnel aastal olla tulemus küll tagasihoidlikum, aga halvasti ei lähe neil kellelgi.Turul juhtub ikka aeg-ajalt situatsioone, mil kuu aega pärast käte löömist tuleb välja, et ettevõtet pole enam olemaski.

Loe pikemalt Gasellide TOPist tänasest erilehest!