Elektrihinna järsul tõusul on tõsised tagajärjed Rootsi energiamahukatele ettevõtetele, kelle jaoks ei tasu tootmine enam ära, kui nii oluline „tooraine“ nagu elekter on liiga kallis. Nii tuli suurtel tööstuskontsernidel nagu Stora Enso ja SCA tootmist piirata.
Mitme Rootsi suure tööstusettevõtte juhatuse esimees Sverker Martin-Löf sarjab Rootsi valitsust: „Selline olukord, kus elektri hind on kerkinud ülikõrgeks, näitab kahjuks veel kord, et elektrituru avamine oli üks suur läbikukkumine. Hinnakujundus turul on väär ning tähendab sisuliselt vaid vara ümberjagamist tööstuselt ja teistelt elektritarbijatelt elektri tootjatele,“ ütles ta ajalehele Dagenbs Industri.
Sverker Martin-Löf nõuab, et valitsus kitsaskohad kõrvaldaks. „Muuhulgas tuleb uuesti kehtestada nõuded, et elektri tootjad peavad tagama elektriga varustatuse. Nüüd saavad nad ju selle pealt teenida, et ei hoolda õigeaegselt oma reaktoreid, mis annab valesid signaale ja mõjutab täiesti absurdselt kõiki elektrienergia tarbijaid,“ ütles ta.
Neile Rootsi tarbijatele, kes pole elektri hinda pikaajalistes lepingutes fikseerinud, on hinnahüpped elektriarves kindlasti näha - jaanuari arve võib tulla ligi 10% suurem kui detsembris, mis majaomanikule tähendab täiendavat kulu ca 300 Rootsi krooni.
Mis elektri hinnast edasi saab, on raske prognoosida. „See sõltub nõudlusest ja pakkumisest ja sellest, milliseks ilm kujuneb. Kui ilm läheb jälle külmaks, tuleb arvestada kõrge hinnaga veel mitu kuud,“ ütles Vattenfalli eraklientide osakonna juht Sigge Eriksson.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Energia ei ole kunagi varem tegutsemise ajaloos nii palju elektrit eksportinud, kui eelmisel nädalal, mil elektrinõudlus ja seeläbi ka hind Nord Pooli energiabörsil lakke kerkis.
Selle aasta jaanuaris oli elektri hind Põhjala elektribörsil NordPool eriti heitlik, mis kokkuvõttes tähendab Rootsi tarbijatele lisakulu 720 miljonit Rootsi krooni ehk 1,1 miljardit Eesti krooni, kirjutab Rootsi majandusleht Dagens Industri.
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.