Pole välistatud, et varsti loobuvad venelased viina joomisest ja hakkavad selle asemel hoopis viina sööma, kirjutab juhtidele suunatud portaal E-xecutive.ru.
Peterburi tehnoloogiaülikooli teadlane Jevgeni Moskaljov töötas välja ja tutvustas hiljuti viinakapsleid ja -tablette, mille abil võib kogu koduse baari sisustuse pista pintsaku rinnataskusse sobivat hetke ootama. Kange alkoholi tootjad ei usu samas uudse asja menusse.
Teadlase hinnangul sobivad viinatabletid neile, kes ei oska viinaga piiri pidada ja ammu jäävad enne peo lõppu nii purju, et ei mäleta sellest midagi.
Algul mõtles Moskaljov välja pulbrisarnase versiooni 40kraadilisest joogist. Tehnoloogia põhineb nn mikrokapseldamisele. Farmaatsias ja toiduainetööstuses kasutatakse seda juba ammu. Nii saab tegelikult pulbriks muuta mida iganes, kasvõi õli ja odekolonni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vastavalt Moskaljovi patenditud tehnoloogiale saab tema pulbrit muuta nii viinaks, viskiks kui ka konjakiks.
Alkoholitööstus suhtus asjasse suurema entusiasmita, uskudes, et kapslid ja pulbrid pole esteetilised ja rikuvad seega kogu peotuju. "Kõige rohkem meenutab see koolitahvlite kriiti," kirjeldas üks degustaator pulbri mekkimisega tekkivaid assotsiatsioone.
Viinapulbri ja -kapslite peamiste tulevaste tarbijatena nähaksegi kondiitreid. Viinapulbri levikut võib samas takistada ka kõrge tootmismaksumus.
Seotud lood
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.