Atria Eesti on tänaseks renoveerinud viiest seafarmist neli, Põlvamaal asuv Saverna farm võetakse renoveerida lähitulevikus. Kaare andmeil on enamik alates 2005. aastast loomakasvatusse investeeritud enam kui 150 miljonist kroonist läinud Linnamäe Farmide ostuks ning Palamuse ja Teedla seafarmide uuendamiseks.
Seakasvatus on Kaare kinnitusel lihatööstusele strateegiliselt vajalik. "Kui vorsti võib teha ka importlihast, siis näiteks hakkliha, suvegrillitooteid, jõulupraade, talvelihasid, šašlõkki jms toodame vaid värskest kodumaisest lihast," selgitas ta. "Oma seakasvatus tagab ka toormevajaduse. Väikestelt farmidelt ja talunikelt sigu ostes ei või kindel olla, et saad tooret stabiilselt ja vajalikes kogustest," lisas ta.
Kaare andmeil tapavad nad oma Valgas asuvas tsehhis nädalas umbes tuhat enda kasvatud siga ja see tagab praegu vajaduse värske liha järele. "Tegeleme seakasvatusega ka seetõttu, et niimoodi saame kontrollida oma tooraineahelat alates tõuaretusest kuni liha rasvaprotsendini välja," selgitas ta.
Atria Eesti peadirektori sõnul on vaid kahel lihatööstusel – neil ja Rakvere Lihakombinaadil – täisintegreeritud tootmisahel alates sööda- ja seakasvatamisest kuni valmistoodete müügini välja. "See tagab kontrolli ja toorme värskuse," rõhutas Kaare.
Lisaks seafarmidele on Atria Eestil ka veisefarm Palamusel, mille firma sai kaasavaraks, kui ostis 2005. aastal Valga lihakombinaadi. Palamuse farmis on kokku 900 piimalehma, vasikat ja noorlooma. "Me oleme keskendunud seakasvatusele ja piimakari meie jaoks strateegilist tähtsust ei oma," lausus Kaare. "Püüame siiski farmi efektiivsust tõsta, et praeguse madala piimahinnaga hakkama saada," lisas ta.
Lihatööstuskontsern Atria omandas mullu juunis ASi Wõro Kommerts ja ASi Vastse-Kuuste Lihatööstused. Valga Lihatööstus kuulub Atria gruppi alates 2005. aastast. Alates selle aasta augustist tegutsevad kõik kolm lihatööstust Atria Eesti nime all. Atria Eesti lihatööstustes ja loomafarmides töötab kokku 600 inimest. Vastloodud seafarme ühendava OÜ Atria Farmid juhatuses on samad isikud, kes on ka Atria Eesti juhatuses.
Seotud lood
Oma kontserni tarbeks sigade kasvatamise
strateegia on Atria kopeerinud Ekseko ja Rakvere Lihakombinaadi pealt, kes
sellise mudeliga alustasid juba aastast 1997, ütles ASi Ekseko juhatuse esimees
Teet Soorm.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.