Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soome metsatööstuse arengut kammitseb energeetikadogma
Soome Metsatööstuse Liidu tegevdirektor
väljendas hämmastust seoses "äärmuslike arvamuste ja võltsarusaamadega" riigi
metsatööstuses, kirjutas Timber Trades Journal.
Soome Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Anne Brunila ütles, et vastupidiselt mõningatele arvamustele jäävad ka tulevikus alles puidukasutuse hoogustamise ja metsatööstuse arendamise investeeringud.
Brunila prognoosis, et pärast langust saabub suur nõudluse tõus puidutoodete järele ja viitas puidu kasutamise tähtsusele tulevikus.
"Tihti võib kuulda, et Soome puidutööstus enam ei suurenda oma tootlikkust," ütles Brunila. "Kinnitan, et Soome puidutööstusettevõtted investeerivad igal aastal ühe miljardi euro suuruse summa valdkonna arengu heaks. See annab tunnistust, et Soome metsa- ja puidutööstus on jätkusuutlik ning usaldab riigi ärikeskkonda."
Brunila tunnistas, et kõrged puiduhinnad, palgad ja elektritasud on küll väljakutse, aga mitte ületamatu.
Metsatöösturite juht kutsus üles senisest rohkem arendama Euroopa ühtset puidutootmise standardit.
"See ei sõltu ainult meist. Mitmeid asju peab lahendama poliitikute otsuste kaudu. Metsatööstus täidaks oma kohustusi, kui selleks vaid võimalus antakse."
Brunila arvates räägitakse avalikkuses taastuvast puiduenergiast tihti nõnda, justkui oleks see ainumõeldav tulevikuenergeetika lahendus.
"See pole nii, eriti, kui hakkame paberi-, kartongi- ja saeveskitoodangu jaoks sobilikku puitu põletama - see tooks majandusele suurt kahju," rääkis ta. "Kõrvalproduktid peab ära kasutama, aga dogmast, et energiatootmine päästaks metsatööstuse, oleks vähe kasu, võrreldes puidutoodete tootmise, vääristamise ja kasutusjärgse ümbertöötlemisega. Alles viimase puidu kasutusalana saab kaaluda energia tootmist ja sedagi ennekõike ümbertöödeldud materjalidest.
Pille Rõivas on Eesti Metsatööstuse Liidu kommunikatsioonijuht
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
3
4
Ettevõte plaanib tehast laiendada
5
Viimased uudised
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
Ettevõte plaanib tehast laiendada
Üritused
Hetkel kuum
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele