Eurotoetuste väljamaksmine muutub ettevõttesõbralikumaks

Riigikogu kiitis struktuuritoetuse seaduse muudatuse heaks 10. juunil ning seadus hakkas kehtima 1. juulist. Struktuuritoetuse seaduse üks peamine eesmärk maandada toetuse saajate likviidsusriski.Raamseaduse ette valmistanud rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku Annika Vilu sõnul annab seadusemuudatus toetuse väljamaksmiseks kolm võimalust: väljamakse otse töövõtjale, maksta toetusraha välja osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või anda ettemaksu pangagarantii olemasolul.„Esimesel juhul esitab toetuse saaja arve toetuse andjale, kes teeb ülekande teenuse pakkujale,“ selgitas Vilu. „Teisel juhul on toetuse saaja omafinantseeringu osa tasunud ning saab arve alusel toetusraha, et maksta see teenuse pakkujale. Kolmanda variandi puhul tehakse väljamakse toetuse saajale enne kohustuse tekkimist ja arve esitamist.“Vilu kinnitusel vaatavad ministeeriumid praegu oma toetatavate meetmete määrused üle ning viivad sisse vastavasisulised muudatused. „Erinevate meetmete puhul rakendatakse ilmselt erinevaid võimalusi, näiteks väljamaksed otse töövõtjale on mõistlikud suuremahuliste arvete puhul,“ lisas Vilu.Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja kinnitusel jõustuvad nende haldusalasse jäävate määruste muudatused selle kuu keskel. „Varem maksti toetus välja valdavalt pärast kõigi arvete tasumist toetuse saaja poolt ning vastavate kulu- ja maksedokumentide esitamist EASile,“ sedastas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium elektronkirjas. „Nüüd laiendatakse võimalusi ettemakseteks, osaliselt tasutud kuludokumentide alusel tehtavateks makseteks, EASi poolt otse tarnijale või liisinguandjale tehtavateks makseteks ning faktooringuks. Muudatused jõustuvad augusti keskel.“