Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parts käis Zincpotti ning Paldiski Tehnoparki kaemas
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan
Parts väisas tänasel Paldiski-visiidil kuumtsinkimistehast Zincpot ning Paldiski
Tehnoparki.
Tsinkimistehase teatel ütles Parts, et soovib näha tegelikku koostööd metallisektoris, millel ka praeguses majandusolukorras on oma võimalused. Partsu sõnul omab moodsa sisseseadega Zincpot selget ekspordipotentsiaali.
Paldiski Tsingipada ASi ehk Zincpoti tegevjuht Peeter Poolake tutvustas ministrile Zincpoti uusimat investeeringut, teraskonstruktsioonide kuumtsinkimist koos passiveerimisega, mis on Balti riikides ainulaadne. Passiveerimine on tsingitud pinna järeltöötlusprotsess, mis annab terast kaitsvale tsingikihile omakorda oksüdeerumiskaitse ning loob head tehnilised eeldused tsingitud pinna värvimiseks.
Poolakese sõnul tuleb tootmist täiustada just praegu, et olla majandusolukorra paranedes konkurentsivõimeline. Lähitulevikus kavatseb Zincpot välja arendada keermestatud- ja pisidetailide kõrgel temperatuuril tsentrifuugtsinkimise tehnoloogia.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Poolake lisas, et tellimuste nimel konkureerimisel tähtsustavad kliendid üha enam moodsa sisseseade ning paindliku töökorraldusega ettevõtteid, mille teenuste valik on lai ning hinnad on atraktiivsed.
Üle 160 miljoni krooni maksma läinud Zincpot alustas tööd detsembris 2008 Paldiski Tehnopargis, kus varem asus nõukogude allveelaevnike väljaõppekeskus. Zincpoti tsinkimisvann on 7 meetrit pikk, 1,5 meetrit lai ja 2,8 meetrit sügav ning tsingitava detaili maksimaalne kaal on 5,3 tonni.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.