Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arvamus: hinnalangus puiduturul veel ei lõpe
Aastal 2007 tõusid Eesti metsaomanike jaoks
puiduhinnad erakordselt kõrgeks - paberipuidu kokkuostuhind sadamas oli üle 1000
kr/tm ja saepalgi eest maksti saeveskis enam kui 1400 kr/tm.
2008. aasta esimene kvartal oli suhteliselt stabiilne, misjärel hakkasid hinnad langema ja aasta lõpus toimus juba väga järsk kukkumine, mis ei ole siiani peatunud. Kõik sortimendid peale küttepuidu on kukkunud 35-40%. Kõige stabiilsema hinnaga ongi püsinud kõige odavam sortiment, küttepuit, mille hind aastaga vähenes 21%.
Põhjused, miks selline trend on püsinud, on valdavalt globaalset laadi ning üleilmsest majanduskriisist tingitud. Saepalgi hinna languse olulisemaid põhjusi on ehitusturu kokkukukkumine ja selle kaudu nõudluse vähenemine. Kuna ka paberitarbimine on tugevalt vähenenud, on Põhjamaade paberitööstustes huvi imporditava paberipuidu vastu langenud. Oma rolli mängivad siin veel odavamad puiduhinnad Lätis ning odavnenud Rootsi kroon, mis raskendavad meie puidu müüki. Odav paberipuit on alla surunud ka küttepuidu hinda.
Taastuvate energiakandjate laialdasem kasutuselevõtt loob siin kindlasti omad võimalused ning suurendab küttepuidu nõudlust. Et kaks suurt uut Tallinna ja Tartu lähistel käivitusid alles tänavu aasta alguses, oli nende mõju nõudluse kasvule tagasihoidlik. Lisaks on üks osa sügistalvel raiutud paberipuidust läinud kütteks ja võib prognoosida, et osa praegu laoplatsidel seisvast puidust ootab sama tee.
Hinnatõusu prognoosida ei julge. Hulk ettevõtteid on nüüdseks teatanud, et on lõpetanud paberipuidu ostmise lähematel kuudel. Madal hind või olematu müügivõimalus on viinud erametsaomanikud selleni, et kellel kannatab, siis see on ka raie edasi lükanud.
Küttepuidu hinnale mõjub kindlasti negatiivselt vaheladudesse seisma jäänud paberipuit, mis sügisel ilmselt müüakse hakkeks. Samas on selge, et lähiaastatel kasvab puidu kui taastuva loodusressursi tähtsus energeetikas.
Prognooside kohaselt võib biokütuste nõudlus kasvada lähema kümne aastaga neli korda, ulatudes kuni 100 miljardi euroni.
Tõsiselt on võetud biodiislitehaste arendust, mis juba mitte väga kauges tulevikus võib saada endale osa senist paberi või küttepuidu ressursist.
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele