Töötukassa nõukogu otsustas tõsta
töötuskindlustusmakse määra seadusega lubatud kõrgeima piiri ehk 3%-ni.
Uute töötushüvitiste jõustudes ei oleks pea midagi kasu sellest, kui töötuskindlustusmakse määr tõsta maksimumini ehk 3 protsendini, sest töötukassa reserv sulaks praeguse tööturu olukorra juures endiselt hirmuäratava kiirusega ja järgmise aasta juuniks oleks kassa tühi, kirjutas Äripäev eelmisel nädalal.
Rahandusministeeriumi kevadise riskiprognoosi alusel tõuseb töötus tänavu 13 protsendini ja järgmisel aastal 18 protsendini. Et aga 1. juulist koos uue töölepinguseadusega kehtima hakkavatele töötuskindlustuse seaduse muudatustele ehk heldematele hüvitistele üle minna, samal ajal aga töötukassa jätkusuutlikkus tagada, tuleks maksemäär tõsta 5,1 protsendini.
Praegu kehtiv töötuskindlustusmakse määr on 0,9 protsenti. Maksemäära laeks on seaduse järgi 3 protsenti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kolmeprotsendilise maksumäära juures oleks töötukassa tänavused tulud 3,7 miljardit, ent kulud 1,5 miljardit. Järgmisel aastal tõuseks kulud 4,5 miljardini, ent tulubaas kerkiks vaid 2,2 miljardini. Arvestades, et töötukassal on netovara praegu 2,2 miljardit, jõuakski töötukassa 2010. aasta teiseks pooleks raha poolest ümmarguse nullini.
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.