Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vene raha noolib Eesti energiat
Kaitsepolitsei täheldas mullu Vene kapitali
hoogsalt kasvavat huvi Eesti energeetika vastu, selgub kapo äsja avaldatud
aastaraamatust.
"Jätkuvalt võis tuvastada Venemaa energiajulgeoleku seisukohalt olulise Nord Streami projekti Eestiga seotud mõjutustegevust. Peamiselt kasutatakse survestamiseks projektis osalevaid Euroopa partnereid ning mõjuisikuid Saksamaal, Hollandis ja Soomes. /-/ 2008. aasta novembris saatis Nord Stream AG kõikidele Läänemere-äärsetele riikidele keskkonnamõjude hindamise aruande mustandi. Kuigi tegemist on lõpliku aruande mustandiga Nord Streami Espoo projektist, jättis raporti koostanud Ramboll Group AS välja kõik märkused ja puudused, millele nii päritolu- kui mõjutatud riigid (Eesti kuulub viimaste hulka) on varem korduvalt viidanud," seisab kapo aastaraamatus.
Samuti tunnevad venelased üha enam huvi Eesti tuumaelektrijaama projektide ja tuuleenergia kasutamise kavade vastu. "Viimaste puhul on oluline, et Eesti tuuleenergia ebastabiilsuse kompenseerimiseks on praegu kõige tõenäolisemaks lahenduseks gaasiga töötavad generaatorid. Vene taustaga ettevõttel Greta Energy Inc on plaan ehitada Hiiumaale ja Ida-Virumaale tuuleparke koguvõimsusega 1500-2000 MW. Kuigi Greta Energy loodi 2004. aastal Kanadas, on ettevõte väga tihedalt seotud Venemaaga: selle juhid on pärit Venemaalt ning suurim kontor väljaspool Torontot asub Moskvas," kirjeldavad kaitsepolitseinikud katseid, kuidas Vene raha Eestit hõivab.
Nord Streami tehtud gaasitrassi
keskkonnamõjude uuringut arutades peaks Eesti pool toetuma eelkõige faktidele,
arvab Nord Streami piirkondlik nõunik Balti riikides lätlane Romans
Baumanis.
Eesti ettevõtete jaoks on käes väga keeruline aeg, millele annavad hoogu erinevad maksumuudatused ja üleüldine kiire palgatõus, pärssides eriti tööstus- ja tootmissektori konkurentsivõimet. Logistikaettevõtte DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke tõdeb, et olukord on veidi sarnane 1990. aastatele, mil Eesti vabaks sai ning tuli hakata oma riiki looma ja leiutama.