Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Torma prügila käib väsitavat kohtuteed
Kuigi keskkonnaministeerium arvab Torma
prügila eurodirektiivi nõuetele vastavaks, on keskkonnaekspert Aadu Võsu
hinnanud selle teise ladestusala nõrgveesüsteemi keskkonnaohtlikuks ning nõuab
kohtus selle sulgemist ja prügila edaspidise laiendamise peatamist.
"Esitasin eksperdina protesti Torma prügila teise ladestusala kohta, sest pean seda nõuetele mittevastavaks ja loodan, et see suletakse," kinnitas OÜ Polli Prügila juhatuse liige Võsu, eitades, justkui oleks tegemist sooviga konkurent välja süüa.
Ent kuni kohtulahendit pole, ei ole oma vankumatut seisukohta välja öelnud ka keskkonnaministeerium. Selle jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek märgib siiski, et ei näe põhjust Torma ladestusala sulgemiseks.
Prügilat haldaval OÜ-l Amestop on omaniku, Torma vallaga sõlmitud 2013. aastani kehtiv opereerimisleping. Firma juhataja Toomas Orumaa on seda meelt, et kuigi ladestusala nõrgveepuhasti vajab renoveerimist, võib prügilat edasi kasutada ning rajada veel üks ladestusala. Praegu võiks prügilasse paigutada veel umbes 70 000 tonni jäätmeid, kuid aastas tuuakse Tormasse vaid 7000 tonni ringis. Prügila edukaks toimimiseks oleks kogust tarvis suurendada 35 000 tonnini.
"Konkurendid on vaidlustanud teise ladestusala konstruktsiooni vastavuse normidele ja nõuavad selle sulgemist," möönis Orumaa. "Oleme siiski seisukohal, et prügila on rajatud vastavalt piirnormidele."
Orumaa sõnul tuleb Torma prügilasse ladestada nii palju prügi kui vaja, aga samas teha seda nii vähe kui võimalik. Et prügiuputust vältida, peab ta vajalikuks olemasolevate europrügilate laiendamist.
Torma vallas liigub avaliku saladusena jutt, et Ragn-Sells on huvitatud prügila oma kontrolli alla saamisest, et algatada ka kolmanda, üle 30 ha suuruse ladestusala kasutuselevõtmise protsess.
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.
Enimloetud
4
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
5
Viimased uudised
Eestis võib ligi 800 vähijuhtu igal aastal olla seotud just töökeskkonnaga
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele