Euroopa Komisjon plaanib investeerida
kavandatavasse Nabucco torujuhtmesse, mis tooks Kesk-Aasiast gaasi Euroopa
turule Venemaa territooriumi läbimata, ca 250 miljonit eurot.
See katab küll vaid 3% projekti hinnangulisest maksumusest, kuid tagaks kapitalibaasi järgmistele laenudele, kirjutab Financial Times. See on esimesi märke, et Venemaa ja Ukraina vastne gaasitüli sünnib Euroopa Liitu tõsimeeli mõtlema oma tarnekanalite mitmekesistamisele.
Ka Euroopa Investeerimispank on valmis projekti rahastama. Seda kuni 25% ulatuses projekti maksumusest, mis tähendaks enam kui 2 miljardi euro suurust summat.
Budapestis Nabuccoga seotud riikide tippkohtumisel hoiatas EIB juht Philippe Maystadt, et esmalt – enne raha hankimist - vajab gaasijuhtme projekt siiski poliitilist otsust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
ELi energiavoliniku Andris Piebalgsi sõnul on lähemad nädalad Nabucco jaoks omamoodi „tõehetk“.
Probleemne koht Türgi ja Nabuccoga seotud teiste riikide vahelistes kõnelustes on Türgi nõue, et tehingu ühe osana saaks riik omale kindlustada soodsa hinnaga gaasitarned. Gaasi tarbimine Türgis on viimase kuue aastaga peaaegu kahekordistunud, mistõttu riik on gaasi hinna tõusule väga tundlik.
Nabucco on 3300 km pikkune torujuhe Türgi idaosast Austriasse, mis transpordiks Kaspia gaasi Lääne-Euroopasse, vähendades ELi sõltuvust Venemaa gaasist. Torujuhe peaks käiku minema 2015. aastast - kaks aastat algsest plaanist hiljem. Projekti hinnanguline maksumus on 7,9 miljardit eurot.
Nabucco otseseks rivaaliks on Venemaa kavandatav torujuhe South Stream, mis kulgeks Venemaalt Itaaliasse ja Austriasse.
Gaasi saaks Nabucco torujuhe Aserbaidžaanist, mis president Ilham Alijevi sõnul ei võta mingeid kohustusi enne, kui on paigas torujuhtme ehitamise ajakava, kokkulepped transiiditasude üle ning lahendatud finantseerimisküsimused. Nii ütles Alijev eile Budapestis antud intervjuus.
Seotud lood
Muuga tööstuspark, mis asub Eesti suurima kaubasadama territooriumil, hõlmab 76 hektarit. Sadamasisene asukoht on atraktiivne nii Eesti kui ka väliskapitalil põhinevatele tootmisettevõtetele ning annab võimaluse vähendada transpordikulusid. Enamik krunte on juba kaetud eelkokkulepete või kavandatavate investeeringutega, kuid kahele viimasele vabadest kinnistutest ootab Tallinna Sadam pakkumisi avaliku konkursi korras hiljemalt novembri lõpuks.