Venemaa teade, et tuleva aasta algusesse
plaanitud ümarpalgi eksporditollide järsk tõus lükkub edasi, oli taktikaline
käik, et säilitada finantskriisi ajal raha laekumine Venemaa
metsatööstusele, ütles agentuurile Bloomberg Venemaa paberi- ja puidufirma Ilim
Group tegevjuht Zahhar Smuškin.
Viivitus on "lühike hingetõmbeaeg", et aidata Soome ja Hiina ekspordist sõltuvatel puidumüüjatel majanduskriis üle elada, ütles Smuškin.
Venemaa hakkas eksporditolle tõstma läinud aastal, et ergutada nii investeeringuid Venemaa enda puidutöötlemistehastesse. Nüüd võtab see kõik kauem aega, ütles Smuškin.
"Ma tean Venemaa metsatööstuse strateegiat ja nad teevad, mis tahavad," ütles Smuškin, kes kuulub valitsuse tariifikomisjoni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Putin ütles eile, et plaan tõsta ümarpuidu eksporditollid tuleva aasta algusest 50 eurole kuupmeetri kohta lükkub edasi 9 kuni 12 kuu võrra.
Stora Enso ja UPM Kymmene on järsult vähendanud Venemaa puidu kasutamist. Mõlemad tervitasid tariifide lükkumist, kuid oma plaane muuta ei plaani.
Seotud lood
Soome Pellervo majandusanalüüsi keskus
(PTT) prognoosib Soomes maailmamajanduse kasvu aeglustumisest suuremat
puidunõudluse langust kui üheksakümnendate aastate majanduslanguse ehk „lama“
päevil.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.