Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maag: 5.50 toorpiima kilohind ei ole reaalne
Piimatööstuse Maag tegevjuhi Valdis Noppeli
sõnul ei ole põllumehi rahuldav 5.50 kroonine toorpiima hind praegusel hetkel
reaalne.
Maag piimatööstuse tegevjuht Valdis Noppel ütles aripaev.ee’le et Eestimaa Põllumeeste Liidu soov küsida toorpiima kokkuostu kilohinna eest kroon kõrgemat hinda ei ole praegust turgu arvestades kuigi reaalne. Praegu maksab toorpiima kilo 4.50 krooni, eelmisel aastal aga oli kilohind krooni võrra kallim ehk 5.50. Nüüd on otsustanud piimatootjad panna töösturid fakti ette ning nõuda eelmisel aastal kehtinud kilohinda. Juhul, kui nõutut ei saavutata, ollakse võimelised korraldama Saksamaal toimunuga ligilähedast protestaktsiooni.
„Hetkel ei ole selline toorpiima hind kindlasti reaalne, kõik sõltub ju turust,“ sõnas Noppel. „Mina olen arvamusel, et kilepakis piim peaks poeletil maksma 10 krooni. Mitte 7 krooni nagu praegu. See on natukene alahinnatud,“ arvas juht.
Noppel sõnas, et kindlasti ei ole 4.50 kilohind normaalne ning see ei ole kohe kindlasti töösturite soov. „Kui piima letihind oleks 10 krooni, siis saaksid oma osa nii põllumees, kui ka tööstur kaetud."
Küsimusele, kas oleks kuidagi võimalik fikseerida toorpiima kilohind nii, et mõlemad osapooled oleksid rahul, vastas piimatööstur, et vabal turul on väga raske hinda fikseerida. „Vabal turul on midagi fikseerida väga raske. Eks olete ka ise täheldanud, et mõned tooted on poodides pikka aega ühe ja sama hinnaga. Piim kahjuks selline toode ei ole. Mina olen siiski arvamusel, et piim ei tohiks maksta all 10 krooni ega üle 15 krooni. Siis saaksid oma osa nii põllumees ja tööstur ning ka tarbija lepiks sellega,“ on Noppel veendunud.
Seotud lood
Eestimaa Põllumeeste Keskliidu
asepresidendi, Tartumaa Põllumeeste Liidu esimehe Jaan Sõrra sõnul oli täna
toimunud piimatootjate konverentsil konkreetsete protestiaktsioonide
kokkuleppimine raske, sellega tegeleb edasi piimatootjate koostöökoda.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.
Enimloetud
4
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
5
Viimased uudised
Eestis võib ligi 800 vähijuhtu igal aastal olla seotud just töökeskkonnaga
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele