Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Prantsusmaa energiaminister: ELi kliimakava peab arvestama ka Eesti eripära
Täna Tallinna väisanud Prantsusmaa
energiaminister Jean-Louis Borloo kinnitas, et Prantsusmaa on omale 1. juulil
algavaks ELi eesistumisperioodiks seadnud ambitsioonika eesmärgi – ELi energia
ja kliimapakett veel enne aasta lõppu vastu võtta.
„Olime üksmeelel, et paketi üldine struktuur peab säilima selline nagu see on, kuid kindlasti on vaja arvestada mõningate riikide, sealhulgas Eesti eripäradega, kelle jaoks energeetiline sõltumatus on äärmiselt oluline märksõna,” ütles Borloo pärast kohtumist majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga. „Võtmesõna on solidaarsus.”
„Kui rääkida energiajulgeolekust, võib öelda, et sellel väljendil on siin võib-olla tugevam tähendus kui teistes ELi riikides, kus see tähendab eelkõige elektrikatkestuste ennetamist. Siin tähendab see energia tagamist kõigile konkurentsivõimeliste hindadega,” ütles Borloo.
„Meie momendid lisavad mõistmist,” märkis omaltpoolt Juhan Parts ja lisas, et juba järgmisel nädalal Pariisis toimuval energiaministrite kohtumisel saab hakata lahendusi kirja panema, et pakett kuue kuu pärast vastu võtta.
„Eesti spetsiifilisi muresid on kaks,” kordas Parts üle. Üks puudutab kolmandate riikide elektri importi. Ja teine küsimus on kaalutlused, mida tuleb Eesti puhul silmas pidada arvestades meie tänast energiaportfelli. „Vajame üleminekuks mõistlikke lahendusi, et meie energiajulgeolek ja majanduse konkurentsivõime ei saaks haavatud,” ütles Parts.
Detailidest nimetasid ministrid, et välistama ei peaks võimalust, et CO2 kvootide turult riigile tulnud rahast võiks rohkem sektorisse tagasi minna kui tänased riigiabi reeglid seda võimaldavad. 15% asemel kasvõi 100%, kui seda raha on vaja energiasektori struktuurimuudatusteks. Perspektiivis peab see muidugi kahanema nullini.
Prantsusmaa minister kordas samas, et ei või unustada, et CO2 kvootide süsteem on vahend, mitte eesmärk. "See peab olema stiimul, mis aitab saavutada energiatarbimise vähenemise," ütles Borloo. "Pakett ei ole selleks, et tuua rikkust juurde riikide eelarvesse," rõhutas minister.
„Riigiabi puhul räägime eesmärgist tagada põlevkivienergeetika konkurentsivõime, ta ei oleks mittevajaliku energeetika subsideerimine,” ütles Parts, märkides, et võimalik mehhanism selleks selgub arutelude käigus. Mis puudutab energia tootmise ja võrkude lahkulöömise kava, kus Prantsusmaa pooldab leebemat kompromissi, kavatseb Eesti energeetikas valida variandi, kus põhivõrk eraldatakse tootjatest, kinnitas Parts. Gaasi osas taotleb Eesti endale erandit koos Soome ja Lätiga.
Teise olulise teemana arutasid ministrid Eesti ja Prantsusmaa võimalikku laiapõhjalist tuumaenergeetika alast koostööd. „Leppisime kokku, et nii see saab olema,” ütles Parts.
Seotud lood
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Selgus Neo eurotoetuse suurus
Ettevõtte juht, kui otsid oma tööstusesse töötajaid, siis vaata siia
TOPi tabel uuendatud. Võitjaks tuli LEAB Eesti
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele