AS Eesti Posti juhatuse liige Avo Kärmas
ütles Äripäevale, et neil kulub kuus keskmiselt 115 tonni diislikütust ning
aastaga on see nende jaoks tervenisti 56% kallinenud.
"Transpordikulud on meie suuruselt teine kululiik peale tööjõukulusid, moodustades eelmisel aastal ca 13% kogukuludest. Kütuse hind on oluline osakaaluga transpordikuludest ning selle muutumine omab ka teatud mõju teenuste hindadele," tunnistab Kärmas.
Tema sõnul nägid nad selle aasta eelarvet koostades ette kütusehinna, sealhulgas kütuseaktsiisi tõusu, kuid põhiteenuste hindu otsustasid rajust hinnatõusust hoolimata mitte muuta."Kütusekulu kasvu mõju transpordikuludele kompenseerime senisest parema transpordi korraldamisega," kinnitab juhatuse liige.Millist nõu annaks Kärmas teistele ettevõtjatele, kes peavad samasuguse diislikütuse hinnatõusu tingimustes ellu jääma? Mida peaksid firmad silmas pidama?"Kindlat ja ühist nõu ei olegi, sest ettevõtete ärispetsiifika on küllaltki erinev. Olulisimad märksõnad on aga näiteks: sõitude efektiivistamine, ratsionaalsemate sõidukite kasutamine, järelevalve – kontroll, koostöö partnerettevõtete vahel.“
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.