AS Eesti Posti juhatuse liige Avo Kärmas
ütles Äripäevale, et neil kulub kuus keskmiselt 115 tonni diislikütust ning
aastaga on see nende jaoks tervenisti 56% kallinenud.
"Transpordikulud on meie suuruselt teine kululiik peale tööjõukulusid, moodustades eelmisel aastal ca 13% kogukuludest. Kütuse hind on oluline osakaaluga transpordikuludest ning selle muutumine omab ka teatud mõju teenuste hindadele," tunnistab Kärmas.
Tema sõnul nägid nad selle aasta eelarvet koostades ette kütusehinna, sealhulgas kütuseaktsiisi tõusu, kuid põhiteenuste hindu otsustasid rajust hinnatõusust hoolimata mitte muuta."Kütusekulu kasvu mõju transpordikuludele kompenseerime senisest parema transpordi korraldamisega," kinnitab juhatuse liige.Millist nõu annaks Kärmas teistele ettevõtjatele, kes peavad samasuguse diislikütuse hinnatõusu tingimustes ellu jääma? Mida peaksid firmad silmas pidama?"Kindlat ja ühist nõu ei olegi, sest ettevõtete ärispetsiifika on küllaltki erinev. Olulisimad märksõnad on aga näiteks: sõitude efektiivistamine, ratsionaalsemate sõidukite kasutamine, järelevalve – kontroll, koostöö partnerettevõtete vahel.“
Seotud lood
Eesti toiduainetööstuses ei ole tavapärane, et toode liigub küpsetusest täisautomaatselt pakendamisse. Saarioinen Eesti OÜ valmistoidutehases sai see aga reaalsuseks tänu Multivaci robotlahendusele, mis ühendab küpsetuse ja pakkimise üheks toimivaks tervikuks. Uued pannkookide pakkeliinid aitavad lahendada tööjõu-, hügieeni- ja efektiivsuse väljakutseid ning loovad lisandväärtust kogu tootmisele.