Lugeja küsis, et kui suured on tavalised auhinnad leiutiste eest. Songisepp vastas, et rahalise auhinna kohta ei oska ta vastata. "Meie Lactobacillus fermentum ME-3 auhinnaks on olnud medalid-meened-aukirjad-soojad käepigistused," kommenteeris ta. Küsimusele, millise auhinna võitmisest te unistate, vastas Songisepp: "Naljaga pooleks võiks vastata, et Nobeli preemia". Täpsustavale pärimisele, et mis kategoorias oleks võimalik selle avastuse eest Nobeli preemia saada, vastas ta, et võib-olla meditsiiniuuringud.
Songisepp lisas, et Tartu Ülikoolis tegustenud teadlased on pälvinud Nobeli preemiaid. Näiteks prof. Wilhelm Ostwald (keemik) 1909. Rootslane prof. Ragnar Granit (füsioloog) 1967. Viimasega on lood küll tema sõnul ebaselged. Helsinki ülikooli andmetel töötas ta TÜ professorina 1929-1931. "Kas need andmed ka tõele vastavad, pole päris selge," lisas Songisepp.
ME-3 bakteri on omanikuks Tartu Ülikool. Patendi omanik otsustab, kellele leiutise kasutamisõigus litsentseeritakse. Sõlmitakse litsentsileping. "Hetkel on Eestis Lactobacillus fermentum ME-3 kasutamiseks litsentsileping sõlmitud ainult Tere AS-ga. Kui ilmub mõni teine firma, mis soovib oma tootes samuti ME-3 kasutada, kooskõlastatakse TÜ ja selle konkreetse firma juristide vahel täpsed tingimused," lisas ta.
Lugeja küsis, kas bakterit Lactobacillus saab kasutada ainult piimatoodetes või saab nt ka vorsti tervislikumaks muuta. Songisepp vastas: "Huvitav mõte! Kui ilmub huviline tööstus, miks mitte? Laktobatsille sh. probiootikume kasutatakse ka lihatoodetes n. salaami," kommenteeris ta.