Riik kärbib aastast põlevkivi
kaevandamise mahtu 24 miljonilt tonnilt 20 miljonile tonnile.
Keskkonnaministeerium jõudis mahu vähendamises kaevandajatega kokkuleppele.
Kui 2005. aastaks oli väljastatud põlevkivi kaevandamise lube ligi 24 miljonile tonnile aastas ja kaevandamistaotlusi oli laekunud veel 26 miljonile tonnile, peatas riigikogu kaevanduslubade andmise.
Kuna kehtivad load võimaldavad praegu põlevkivi kaevandada 20 miljonist tonnist rohkem, pidas keskkonnaministeerium tootjatega läbirääkimisi ja jõudis nendega kokkuleppele kaevandanismahtude vähendamises, teatas ministeerium.
„Põlevkivi on Eesti rahvuslik rikkus,“ kommenteeris keskkonnaminister Jaanus Tamkivi võimalust toota kogu Eestis tarbitav elektrienergia just põlevkivist. „Põlevkivi tuleb kasutada võimalikult efektiivselt ja keskkonnasäästlikult ning seejuures on riigi esmane huvi Eesti tarbijate tõrgeteta varustamine elektri- ja soojusenergiaga.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riik soovib, et põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel rakendataks parimat võimalikku tehnoloogiat, mis kasutaks nii põlevkivi kui ka sellega kaasnevaid loodusvarasid säästlikult ja võimalikult väikese negatiivse keskkonna- ning sotsiaalse mõjuga.
Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008-2015 eelnõu koos rakendusplaani ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega ning maapõueseaduse muudatustega on hetkel ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil.
Seotud lood
Aktsiaseltsi Eesti Põlevkivi juhtkond
arutas eile Estonia kaevurite palganõuet ja peab seda igati õiglaseks, sest
kaevurite töökoormus on viimastel kuudel olnud väga suur, vahendas ETV24.
Riik ei pea põlevkivi kaevandamise loa
omanikele tootmise vähendamise eest midagi maksma, ütles keskkonnakorralduse ja
-tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsep.
Eesti Põlevkivi teatas, et ettevõte jätkab
põlevkivi kaevandamist praeguses mahus, kuna tänase seisuga on neil plaanis
maapõuest ammutada vaid ligikaudi 18 miljonit tonni.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.