22. jaanuar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

See on lugeja ostetud viimane Rakvere Lihakombinaadi toode. „Vaadake ise. Teie ees on Rakvere Keedusalaami ning selles on näha hiire või roti karvu. Aga ehk mahtus sinna kogu loomake? Hea, et ei mina ega lähedased ei jõudnud seda vorsti maitsta,“ kirjutab lugeja portaalis seti.ee.

Mis siis ikka. Kõik me oleme leidnud toiduainetest naelu, kruvisid, klaasikilde jne. Kuid kuidas riigi juhtivtootja võiks lubada endale midagi taolist? Kuhu jäävad euronormid ja ideaalne hügieen tootmisel? Huvitav, millega see kõik lõpeb?

Rakvere Lihakombinaadi pressiesindaja Kairit Prits kommenteeris juhtumit järgmiselt: „Jah, ma mäletan, et saime sellel aastal Narvast taolise pretensiooni. Me isegi vastasime kliendile, kuid ta ei suvatsenud meiega ühendust võta. Me palusime, et klient saadaks meile vorsti numbri (etiketil) ja ostutšeki. Enne otsuste tegemist peame viima läbi uuringud ja analüüsid: kelle karvad need on, kuidas need sinna sattusid. Me ju nägime ainult fotot ning on väga raske aru sada, mis materjal see täpselt on.“

Kairi Pritsi arvates võis see olla ka mingi tooraine, mida tarnitakse tehasesse külmutatuna ning neil ei ole võimalust seda vastuvõtmisel kontrollida.

Tarbijakaitse nõuandla juhataja Aado Luik teatas, et kui inimene leiab mingist toiduainest kõrvalisi esemeid, tuleb eelkõige pöörduda kauplusesse ja alles siis veterinaar- ja toiduametisse. „Toiduaineid tagasi ei võeta, kuid neid elimineeritakse selliselt, et nad ei läheks edasi müüki. Kuid ostetud toote maksumus tuleb kompenseerida igal juhul,“ kinnitas ta.

Autor: dv.ee, Olga Grigorjeva