Autor: Tiit Elner • 19. jaanuar 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

USA rõivahiid tegi omamoodi poliitkohukest

Varem reklaamis eelkõige seksile rõhunud American Apparel pani peatsete valimiste eel reklaamivankri ette immigratsiooniseaduste muutmise vajaduse, kasutades tekstis sõnu "apartheid" ja "puhastustuli" ning tsitaate president Bushilt, kes räägib, aga midagi ei tee.

LAs baseeruv Ameerika suurim T-särgitootja kasutas modellidena oma Guatemalast pärit töölisi, kes sedakorda olid täiesti riides, kirjutas New York Times. Teksti sõnum on nõudmine muuta väidetavalt apartheidiga sarnanevat immigratsioonikorraldust ja anda mustalt USAs töötavaile võõramaalastele seaduslik võimalus kodakondsust saada. Seni on liibuvate rõivaste ja jultunud imago poolest tuntud firma esitanud oma reklaamides napis rõivas noori pildistatuna firmajuhi Dov Charney enda poolt, mis mõnede virisejate väitel on pornograafia piiril.

Mahukad reklaamid jooksid kuu vältel suurlehtedes LA Times ja NY Times. Reklaamide ideoloogia kujundaja Charney on ka ise immigrant, küll mitte kolmandast maailmast, vaid Kanadast. "Neil inimestel ei ole liikumisvabadust, nad elavad varjus," rääkis ta, "see on meie firmal südamel, see on minul endal südamel."

Enamik reklaamiandjaid üritab vastuoludest kaarega mööda käia, eriti vältides niisuguseid lahkarvamusi tekitavaid poliitilisi teemasid nagu immigratsioon. Benetton ja Nike on kasutanud reklaamis sotsiaalteemasid, väga paljud ettevõtted keskkonnamuutusi, kuid reklaamitööstuse juhtivate tegelaste sõnul ei saa neid võrrelda immigratsiooniteemaga. "See on teema, mille üle valimistel otsustatakse. Nad on muidugi ka õige radikaalne firma," kommenteeris reklaamifirma Butler, Shine, Stern Partners juht Greg Stern. Presidendivalimised on USAs ees novembris.

Ettevõte on tõesti tähelepanuga harjunud, sealhulgas negatiivsega. Mitmed töötajad on pöördunud Charney vastu kohtusse seksuaalse ahistamise, samuti halvasti mõjuva töökeskkonna loomise süüdistustega, ettevõte pole selliste väidetega nõustunud. Avalikkust nautiv firmajuht marssis näiteks tunamullu koos töölistega töörahva pidupäeva 1. mai üritusel.

Kampaania on ettevõttele tähelepanu toonud. Charney sõnul teevad teised suurfirmad poliitilistes küsimustes lobby-tööd, kuid tema on parema meelega oma seisukohtades avameelne: "Ütleme selgelt, kes meie riideid teevad. See on koostöö Ameerika ja mitte-Ameerika päritolu inimeste vahel. Ma ei arva, et immigratsiooni toetamine mõjuks minu brändile negatiivselt, tegelikult jätab see mulje meist kui vastutustundlikust ettevõttest."

USA suurima rõivavabriku omanik American Apparel (tõlkes Ameerika kehakate) on avalik ettevõte, firmajuhi kinnitusel üritatakse oluliselt suurendada kohalolekut kodumaises jaevõrgus. Töötajaid on 6700, värskeima kättesaadava numbrina oli eelmise aasta III kvartali käive 106,5 mln dollarit.

Mõne immigratsioonieksperdi sõnul viib reklaam arvamisele illegaalse tööjõu kasutamise tunnistamisest ettevõtte poolt.

"See on omakasupüüdlik propaganda põlistamaks odava tööjõu kasutamist seadust rikkudes. Siin ei ole tegu "apartheidiga", vaid lihtsalt seaduserikkumisega. "Apartheid" on emotsionaalne mõiste, mida kasutatakse tähelepanu võitmiseks," rääkis Cornelli ülikooli emeriitprofessor Vernon M. Briggs Jr.

Charney sõnul on ettevõte hoolikas ses suhtes, et töötajail oleks kõik nõutavad dokumendid korras.

Yale'i ülikooli Ameerika uuringute õppejõu Alicia Schmidt Camacho sõnul on kampaanias tähelepanuväärne, et see apelleerib töötajaile, mitte tarbijaile, see tugineb brändi seostamisele teatud väärtustega.

Rahuloleva Charney sõnul jagavad tema tarbijad firma vaateid immigratsioonile, ta nimetas kliente "riigipiirideta" inimesteks. Ettevõttele valinud ta praeguse nime, mitte aga näiteks "USA Apparel", tagamõttega: "meie latiinotöölised on Ameerika töölised, nad on ju Ameerika mandrilt. Oleme siin kõik koos."

Illegaalne sisseränne lõuna poolt hispaaniakeelsetest maadest on USA kauane probleem ja poliitikute jaoks alati teema. Koju tagasi ei ürita miljoneid võõrtöölisi keegi tõsimeelselt saata, sest neid on maailma suurimale majandusele tööjõuna vaja. Oma eksistentsi legaliseerimine on neil aga tugevalt takistatud.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077