Ettevõte on tõesti tähelepanuga harjunud, sealhulgas negatiivsega. Mitmed töötajad on pöördunud Charney vastu kohtusse seksuaalse ahistamise, samuti halvasti mõjuva töökeskkonna loomise süüdistustega, ettevõte pole selliste väidetega nõustunud. Avalikkust nautiv firmajuht marssis näiteks tunamullu koos töölistega töörahva pidupäeva 1. mai üritusel.
Kampaania on ettevõttele tähelepanu toonud. Charney sõnul teevad teised suurfirmad poliitilistes küsimustes lobby-tööd, kuid tema on parema meelega oma seisukohtades avameelne: "Ütleme selgelt, kes meie riideid teevad. See on koostöö Ameerika ja mitte-Ameerika päritolu inimeste vahel. Ma ei arva, et immigratsiooni toetamine mõjuks minu brändile negatiivselt, tegelikult jätab see mulje meist kui vastutustundlikust ettevõttest."
USA suurima rõivavabriku omanik American Apparel (tõlkes Ameerika kehakate) on avalik ettevõte, firmajuhi kinnitusel üritatakse oluliselt suurendada kohalolekut kodumaises jaevõrgus. Töötajaid on 6700, värskeima kättesaadava numbrina oli eelmise aasta III kvartali käive 106,5 mln dollarit.
Mõne immigratsioonieksperdi sõnul viib reklaam arvamisele illegaalse tööjõu kasutamise tunnistamisest ettevõtte poolt.
"See on omakasupüüdlik propaganda põlistamaks odava tööjõu kasutamist seadust rikkudes. Siin ei ole tegu "apartheidiga", vaid lihtsalt seaduserikkumisega. "Apartheid" on emotsionaalne mõiste, mida kasutatakse tähelepanu võitmiseks," rääkis Cornelli ülikooli emeriitprofessor Vernon M. Briggs Jr.
Charney sõnul on ettevõte hoolikas ses suhtes, et töötajail oleks kõik nõutavad dokumendid korras.
Yale'i ülikooli Ameerika uuringute õppejõu Alicia Schmidt Camacho sõnul on kampaanias tähelepanuväärne, et see apelleerib töötajaile, mitte tarbijaile, see tugineb brändi seostamisele teatud väärtustega.
Rahuloleva Charney sõnul jagavad tema tarbijad firma vaateid immigratsioonile, ta nimetas kliente "riigipiirideta" inimesteks. Ettevõttele valinud ta praeguse nime, mitte aga näiteks "USA Apparel", tagamõttega: "meie latiinotöölised on Ameerika töölised, nad on ju Ameerika mandrilt. Oleme siin kõik koos."
Illegaalne sisseränne lõuna poolt hispaaniakeelsetest maadest on USA kauane probleem ja poliitikute jaoks alati teema. Koju tagasi ei ürita miljoneid võõrtöölisi keegi tõsimeelselt saata, sest neid on maailma suurimale majandusele tööjõuna vaja. Oma eksistentsi legaliseerimine on neil aga tugevalt takistatud.