19. jaanuar 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Putini torujuhe jõuab Euroopa Liidu plaanidest ette

Venemaa ja Bulgaaria allkirjastasid reedel Sofias president Vladimir Putini ametliku visiidi käigus kokkuleppe gaasijuhtme South Stream ehitamiseks, mis vähendab ELi toetatud alternatiivse torujuhtmeplaani realiseerimise väljavaateid ning kindlustab Euroopa Liidu sõltuvust Venemaa gaasist.

Kokkuleppele eelnesid pingelised läbirääkimised, mille järel Bulgaaria peaminister Sergei Stanišev teatas, et Bulgaaria huvid said kaitstud. Torujuhtme ehitamiseks ja opereerimiseks Bulgaaria territooriumile loodav firma jaguneb Bulgaaria ja Venemaa vahel võrdselt pooleks, vahendas Wall Street Journal.

Varem nõudis Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom 51% suurust osalust. Bulgaaria positsiooni tugevdas aga ELi ja USA konkureeriv torujuhtmeprojekt Nabucco, mis peaks samuti kulgema läbi Bulgaaria territooriumi.

Sunnitud järeleandmisest hoolimata oli tegu Vladimir Putini ja Venemaa võiduga, mis on juba praegu ELi suurim gaasitarnija ning mis püüab oma kontrolli alla saada ka endiste NL riikide energiatarnete üle lääne turule. Juba praegu annab Venemaa 40% ELi gaasist.

South Stream on Vene Gazpromi ja Itaalia Eni ühisprojekt, mis hakkab transportima 30 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas ning mis teeb Bulgaariast Venemaa maagaasitarnetele värava Kaugu-Euroopasse ja kaugemale. Nagu North Stream Läänemere all võimaldab South Stream Venemaal olulise osa oma gaasiekspordist Ukrainast mööda juhtida.

Putini ja Bulgaaria presidendi Georgi Parvanovi juuresolekul allkirjastati ka kokkulepe kahe reaktori ostmiseks Vene Atomstroyexportilt Bulgaaria Belene tuumajaamale. Koos Kreekaga allkirjastati kokkulepe ühisfirma loomiseks Burgas-Alexandroupolis naftajuhtme rajamiseks.

Venemaa on lubanud South Streami gaasijuhet pikendada ka Serbiasse ja ehitada sinna suur gaasihoidla. Kosovo iseseisvuse üle käivas vaidluses on Serbia üha enam lääneriikidest ära pööranud ja Venemaalt tuge otsinud, mis kajastub ka tihenevates majandussuhtes. Läinud nädalal tegi Gazprom uue suurema pakkumise Serbia nafta- ja gaasikontserni NIS oma kontrolli alla saamiseks.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077