Juhan Parts tegi eile Ivari Padarile
ettepaneku muuta seadust, et energiamahukad tööstused saaksid kasutada EL
direktiiviga lubatud aktsiisisoodustust.
„Energiamaksustamise direktiiv võimaldab rakendada madalamaid elektriaktsiisi määrasid või aktsiisivabastusi ettevõtetele, kelle energiatoodete ost moodustab vähemalt 3% toodangu väärtusest või energiamaksude summa moodustab üle 0,5% toodangu lisandväärtusest,“ ütles majandusminister Juhan Parts.
Eestis on mitmeid ettevõtteid, kellel need kriteeriumid on täidetud, kuid selliseid aktsiisisoodustusi siinne aktsiisiseadus ette ei näe. „Sellega seoses on mitmed Eesti tööstused sattumas võrreldes oma rahvusvaheliste konkurentidega ebavõrdsesse seisu, kus nende energiatoodete kulutused on suuremad kui analoogsetel ettevõtetel teistes riikides. Leidmaks lahendusi tekkivale probleemile arutasimegi rahandusministriga mure lahendamise võimalusi,“ rääkis minister.
Juhan Parts ütles, et kohtumise tulemusena otsustati täiendavalt analüüsida kogu maksukoormuse mõju Eesti energiamahukatele tööstustele võrdluses teiste riikidega.
„Peamise vastuargumendina rahandusministri poolt kõlaski see, et kui Eestis on tulumaksu põhimõtted võrreldes teiste riikidega soodsamad, siis keskkonna- ja energiamaksud peaksidki kõrgemad olema. Nende maksude eesmärgiks on suunata ettevõtteid energiasäästule,“ ütles Parts.„Võimaliku saamata jääva tulu korvab riigile nende ettevõtete kiirem areng ja suurenev konkurentsivõime ning sellega kasvav panus Eesti majanduse arengusse,“ sõnas Juhan Parts.
Euroopa Liidu direktiivi alla mahuks näiteks haavapuitmassi tehas AS Estonian Cell ning võimalik, et ka mitmed teised keemiatööstuse ja ehitusmaterjalide tööstuse ettevõtted.
Seotud lood
Estonian Cell AS juhatuse liige Riia Ratnik
ütles aripaev.ee-le, et EL direktiiviga lubatud elektriaktsiisi soodustus
mõjutaks oluliselt nende tegevust.
1. jaanuarist hakkavad elektritarbijad
maksma igalt kasutatud kilovatt- tunnilt 5 sendi aktsiisitasu käibemaksuta
arvestusest, kirjutas Valgamaalane.
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.