21. november 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Energiamaksustamise direktiiv võimaldab rakendada madalamaid elektriaktsiisi määrasid või aktsiisivabastusi ettevõtetele, kelle energiatoodete ost moodustab vähemalt 3% toodangu väärtusest või energiamaksude summa moodustab üle 0,5% toodangu lisandväärtusest,“ ütles majandusminister Juhan Parts.

Eestis on mitmeid ettevõtteid, kellel need kriteeriumid on täidetud, kuid selliseid aktsiisisoodustusi siinne aktsiisiseadus ette ei näe. „Sellega seoses on mitmed Eesti tööstused sattumas võrreldes oma rahvusvaheliste konkurentidega ebavõrdsesse seisu, kus nende energiatoodete kulutused on suuremad kui analoogsetel ettevõtetel teistes riikides. Leidmaks lahendusi tekkivale probleemile arutasimegi rahandusministriga mure lahendamise võimalusi,“ rääkis minister.

Juhan Parts ütles, et kohtumise tulemusena otsustati täiendavalt analüüsida kogu maksukoormuse mõju Eesti energiamahukatele tööstustele võrdluses teiste riikidega.

„Peamise vastuargumendina rahandusministri poolt kõlaski see, et kui Eestis on tulumaksu põhimõtted võrreldes teiste riikidega soodsamad, siis keskkonna- ja energiamaksud peaksidki kõrgemad olema. Nende maksude eesmärgiks on suunata ettevõtteid energiasäästule,“ ütles Parts.„Võimaliku saamata jääva tulu korvab riigile nende ettevõtete kiirem areng ja suurenev konkurentsivõime ning sellega kasvav panus Eesti majanduse arengusse,“ sõnas Juhan Parts.

Euroopa Liidu direktiivi alla mahuks näiteks haavapuitmassi tehas AS Estonian Cell ning võimalik, et ka mitmed teised keemiatööstuse ja ehitusmaterjalide tööstuse ettevõtted.