Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Gaasitoru rajamine võib takerduda Soome kohtutesse
Soome on taotlenud Venemaalt, et too uuriks ühtemoodi nii Suursaarest põhja poolt kui ka lõuna poolt mööduva gaasitrassi marsruudi keskkonnamõjusid. Senini on Venemaa neid nõudeid ignoreerinud, vahendas postimees.ee.
Soome WWF ja looduskaitseliit kaaluvad telekanali teatel nüüd tõsimeeli Venemaa kaebamist Vaasa halduskohtusse ja kui sealt õigust ei saada, siis riigikohtusse. Kohtuvaidlus pidurdaks gaasitrassi rajamist vähemalt aasta jagu, kui mitte rohkem.
Keskkonnaspetsialisti Mika Seppälä sõnul pole Soome majandusvööndi seaduse vettpidavust varem kohtutes proovile pandud, mistõttu võib kohtulahing olla juriidiliselt keeruline ja venida kaua.
Seppälä sõnul annab aluse kaebuseks Venemaa soovimatus teha keskkonnamõjude uuring ka lõunapoolsele marsruudile. Ilma selle uuringuta võib gaasitrassi keskkonnamõju hinnangut lugeda ebatäpseks, mis omakorda ei pruugi võimaldada Soomel trassi ehitusluba anda.
Soomlaste peamine argument lõunapoolse trassi kasuks on see, et sinna ei ole vaja põhja tasandamiseks vedada laevatäisi kive. Kui kive merepõhja ei valata, häirib see põhjasetet vähem ning ka põhjamutta ladestunud raskemetallid ja keskkonnamürgid ei eraldu nii intensiivselt.
Seotud lood
Rootsi parlamendi opositsioonipoliitikud
Mona Sahlin, Peter Eriksson ja Lars Ohly leiavad, et riigi valitsus peaks asuma
Läänemere põhja rajatava gaasijuhtme vastu, kuna see kujutab endast merele
tõsist ohtu.
Hollandi maagaasifirma Gasunie on omandanud
9% Nord Streami osakutest, kirjutas The Financial Times.
Läänemere alla gaasitoru kavandav Šveitsi
firma Nord Stream teatas reedel tehtud avalduses, et ei püüa Eestit panna
torujuhtme osas oma meelt muutma.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele