Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootsi opositsioon tõmbab gaasijuhtmele pidurit
Rootsi parlamendi opositsioonipoliitikud
Mona Sahlin, Peter Eriksson ja Lars Ohly leiavad, et riigi valitsus peaks asuma
Läänemere põhja rajatava gaasijuhtme vastu, kuna see kujutab endast merele
tõsist ohtu.
Opositsionäärid leiavad, et kui valitsus kiidab gaasijuhtme rajamise heaks, tähendab see ühtlasi vaikimisi nõustumist suurema keskkonnakahju ning tõsisemate riskidega Läänemere tundlikule ökosüsteemile, kirjutas Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet.
Gaasijuhtme küsimus on poliitiline. Seni on Rootsi peaminister küsimust kirjeldades öelnud, et tegemist on olukorraga, kus valitsusel pole põhimõtteliselt midagi arvata.
Sõna võtnud Rootsi poliitikute arvates aga on riigil kindlasti võimalik ja vajalik gaasijuhtme rajamist takistada, tuues pärast Nord Streami keskkonnamõju hindamist põhjuseks juhtme keskkonnaohtlikkuse või selle, et selle kogu marsruuti ei ole piisavalt uuritud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rootsil on võimalik viidata Euroopa Liidu keskkonnamõju kirjeldavatele seadustele. Reeglite kohaselt on Stockholmi ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Said Mahmoudi sõnul igal liikmesriigil õigus seada rangeid keskkonnanõudeid.
Seni ei ole Rootsi riik aga sellest huvitunud, kuigi Mahmoudi hinnangul võidaks riik tõenäoliselt ka kohtuvaidluse, kui asi peaks nii kaugele minema.
Soome keskkonnakaitseorganisatsioonid
kavatsevad kohtuga nõuda, et Venemaa uuriks Nord-Streami gaasitrassi
alternatiivset marsruuti Suursaarest lõuna pool.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.