Majanduskasv on Ida-Virumaal tekitanud uue probleemi: keemiaettevõtetel on raske töötajaid leida, kirjutab Põhjarannik.
Viru Keemia Grupp ASi tütarettevõtte, naftakeemiaga tegeleva Novotrade Invest ASi tegevdirektor Dmitri Hainatski ütles, et neil pole juba mitu kuud õnnestunud leida ettevõttesse kõiki vajalikke töötajaid. Mõni aeg tagasi korraldasid nad Kohtla-Järve linnavalitsuse ja ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) toetusel vastuvõtu tehnoloogiliste protsesside operaatorite kursustele. „Kuid ainult üks inimene soovis seda eriala omandada ja seepärast jäi koolitus toimumata,“ toob Hainatski näite huvi puudumisest ettevõttes enim vajaliku eriala vastu.
Huvi puudumise põhjuseks töö vastu, mille eest isegi väljaõppeta inimene võiks saada 6700 krooni kuus, peetakse ettevõttes soovimatust tervist kahjustaval alal töötada ning teiste töökohtade küllaldast valikut.
Velsicol Eesti ASi koolitus- ja värbamisspetsialist Jevgenia Miškins nentis, et praegu on ettevõttes kõik ametikohad täidetud, kuid olukord selles valdkonnas on endiselt pingeline, sest kaadrivoolavus on pidev.
„Inimesed ei taha tänapäeval töötada füüsilist jõudu nõudval ja tervist kahjustaval tööl,“ arvab Miškins. Ning tema väitel otsivad inimesed paremat kohta isegi siis, kui palk tööstuses on täiesti konkurentsivõimeline, alates 7000 kroonist.

Seotud lood

Uudised
  • 12.05.08, 17:47
Ministeerium tahab austraallastelt täpsustusi
Austraalia omanike tütarfirma OÜ Balti Kaevandused ja Uuringud tahab saada keskkonnaministeeriumilt uuringuluba, et teha kindlaks metallide sisaldus Virumaal ligikaudu 100 000 hektari suurusel alal. Ministeerium soovitab ettevõttel uuringutaotlusi täiendada ja täpsustada.
  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 15:17
Schneider Electricu juht: Eesti konkurentsivõime sõltub taskukohasest elektrist ja elektrifitseerimisest
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele