Eile võeti vahi alla Euroopa
tööstuskonglomeraadi Siemens IT üksuse juht Johannes Feldmayer, keda
kahtlustatakse ametiühingule altkäemaksu andmises.
Nürnbergi prokuratuur uurib, kas Siemens tegi illegaalseid makseid ametiühingule AUB, kuhu kuulub 10% Siemensi 162 000 töötajast Saksamaal ja lõviosa Feldmayeri juhitud IT divisjoni personalist.
Ajalehe Financial Times andmeil on tööandjatele sõbralikuma reputatsiooniga AUB korraldanud ulatusliku kampaania firmade nõukogudes töötajate esindajate kohtade ülelöömiseks suurimalt ja sõjakamalt metallitööstuse ametiühingult IG Metall, mis alanud palgakõnelustel nõuab Saksamaa tööstustöölistele 6,5% palgatõusu. Siemens oleks nõus poole väiksema palgatõusuga. Töötajate esindajad moodustavad pea poole Saksa suurfirmade nõukogude liikmetest, mis annab neile strateegiliste otsuste tegemisel suure kaalu.
Prokuratuur uurib Siemensi väljamakseid konsultatsioonifirmale, mille omanikuks on kauaaegne AUB juht Wilhelm Schelsky, kes läinud kuul võeti maksudest kõrvalehoidmise kahtlusega vahi alla. Kahtlustatakse, et Shelsky kaudu liikus raha AUB-le, et too IG Metalli mõju tasakaalustaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sarnane skandaal puhkes hiljuti Euroopa suurimas autotootjas Volkswagen, mille endist juhatuse liiget Peter Hartzi karistati trahvi ja tingimisi vanglakaritusega. Hartz tunnistas, et oli töötajate esindajate mõjutamiseks maksnud illegaalselt 2,5 miljonit eurot.
Feldmayeri vahistamine ei ole seatud teise pistiseskandaaliga Siemensis, millega seoses on üks endine juhatuse liige vahi all ja teine kahtlustatav. Uuritakse kahtlusi, et makstes konsultatsioonifirmadele fiktiivsete teenuste eest on Siemens loonud nn altkäemaksu fondi, mille abil kindlustati firmale suuri tellimusi. Kokku võisid summad küündida kuni 426 miljonile eurole.
Seotud lood
Pühapäeval teatas Saksa tööstuskontsern
Siemens, et alates 1. juulist saab grupi juhiks Peter Loescher, kes töötas varem
Ameerika ravimikontsernis Merck.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.