Ukraina ja Eesti peaministrite kohtumisel
arutati Ukraina elektriekspordi kasvu Eestisse. Siinse turu kaudu jõuaks Ukraina
elekter ka Euroopa Liidu teistesse riikidesse.
Ukraina kavatseb oma elektrieksporti Euroopa Liitu Eesti kaudu suurendada, laiendades sellega energiaalast koostööd liiduga, vahendas Ukraina peaminister Viktor Janukovitši sõnu Bloomberg.
"Meil on võimalus tõsta oma elektritoodangut ja selle eksporti Eestisse ja sealt edasi Euroopasse," ütles Janukovitš Kiievis pressikonverentsil pärast kohtumist peaminister Andrus Ansipiga.
Ukraina tahab Euroopa Liiduga sõlmida tihedamaid energiasidemeid. Põhjust selleks on andnud Venemaa, kes hinnavaidluste pärast eelmise aasta jaanuaris peatas toorgaasi tarned Ukrainasse. Vaidluse tõttu kannatasid tarned ka mujale Euroopasse , sh Ungarisse, Saksamaale ja Itaaliasse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nüüd soovib Ukraina oma elektrivõrgustiku Euroopa Liiduga ühendada ja sellega elektriekspordi 10kordistada.
Peaminister Andrus Ansip ütles, et Eesti on oma süsteemi Ukrainaga integreerimisest väga huvitatud. "Ukraina on usaldusväärne partner, samas Venemaa aga kasutab energiat välispoliitilise mõjutusvahendina," lausus Ansip.
Eelmise aasta vaidlus Ukraina ja Venemaa vahel lõppes sellega, et Ukraina nõustus tuhande kuupmeetri gaasi eest maksma keskmiselt 95 dollarit (1146 krooni), võrreldes 230 dollariga (2774 krooniga), mida Venemaa nõudis, ja 50 dollariga (603 krooniga), mida maksti varem.
Sarnase probleemiga seisis selle aasta alguses silmitsi ka Valgevene.
Seotud lood
Euroopa Komisjon ja liidu eesistujamaa
Saksamaa saatsid Venemaale ja Valgevenele ühiskirja, kus nõutakse naftatarnete
usaldusväärsust.
Valgevene teatas, et nad jõudsid Venemaaga
nafta liikumise suhtes kompromisskokkuleppele.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.