Valgevene president Aleksandr Lukašenka
ütles eelmise nädalal lõpul, et kui Venemaa tõstab järsult gaasihinda, võib
Valgevene kõik suhted Venemaaga katkestada.
See avaldus näitab kahe riigi suhete pingestumist, kui Venemaa gaasimonopol Gazprom on teatanud, et Valgevenele müüdava gaasi hind võib järgmisel aastal neljakordistuda, kirjutab Reuters.
Praegu maksab Valgevene Venemaa tuhande kuupmeetri gaasi eest 47 dollarit, kuid Gazprom tahab tõsta selle 200-le. Gazprom möönab, et on valmis hinnas järele andma, kui saab osaluse Valgevene gaasijuhtmefirmas Beltransgas.
„Nii järsk hinnatõus tähendab meie suhete katkemist, eriti majanduses,” ütles Lukašenka pressikonverentsil. „Meie elame selle üle, aga Venemaa kaotab oma viimase liitlase.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ta ennustas ka, et Venemaa ja Valgevene ühendamine tooks endaga kaasa vägivalla, mis oleks hullem kui Tšetšeenias.
Seotud lood
Valgevene lubas täna otsuse peale kärpida
homsest gaasitarneid tasuda Venemaale 460 mln dollarit gaasivõlga, võttes selle
reservist ja kattes tühjenevat reservi välismaa sõprade abil.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.