Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikogu väliskomisjon: Eesti peaks vähendama sõltuvust Venemaa energiaallikaist
Riigikogu väliskomisjonis arutati täna
uuringut, mis soovitas vähendada Eesti sõltuvust Venemaa energeetikast.
Arutati küsimust, kuidas mõjutab Eesti energeetika sõltuvus välismaistest tarnijaist Eesti välispoliitikat ning mida peaks Eesti ette võtma, et vähendada riske, mis on seotud Venemaalt imporditava maagaasi varustuskindlusega. Samuti küsimust, millised on Eesti võimalused Euroopa Liidu ühtse energiapoliitika kujundamisel.
Uuringu autorid soovitasid vähendada Eesti sõltuvust Venemaa energiaallikaist. Samuti arvati, et Eestis tuleks välja töötada ka seadusandlus kriisiolukordade reguleerimiseks, kui gaasitarned peaksid mingil põhjusel lakkama.
Euroopa Liidus peaks Eesti uuringu autorite kinnitusel osalema aktiivselt ühtse energiapoliitika väljatöötamisel, toetama Läänemere energiaringi loomist, nii et ka Balti riigid oleksid ühendatud Euroopa Liidu ühtsesse energiavõrku, ja ennetama võimalusi, kus Venemaa hakkab monopoolse energiaeksportijana kasutama energeetikat poliitilise mõjutusvahendina.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uuringu aluseks oli väliskomisjoni poolt tellitud ja Eesti Välispoliitika Instituudis valminud uurimus "Eesti energiajulgeolek Euroopa Liidu energiapoliitika kontekstis".
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.