A. Le Coqi jaoks ei seisne kestlikkus aruannete koostamises, vaid andmete kogumises ja nende eesmärgipäraselt kasutamises. Joogitootja mõõdab liinide efektiivsust, seisakuid, vee- ja energiakasutust ning teeb enamiku otsuseid andmete põhjal. Nii väheneb kulu, aga ühtlasi ka keskkonnamõju.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:
- kuidas kasutab A. Le Coq andmeid selleks, et vähendada korraga nii kulusid kui ka keskkonnamõju;
- milliseid konkreetseid muutusi tõid Katrin Lemberi ja Tiimar Tartese sõnul tehasesse vee-, energia- ja heitmete mõõtmine;
- kuidas aitab uus heitvee käitlusjaam ettevõttel teenida kokkuhoidu ja toota biogaasi.

- Joogitootja A. Le Coq on ehitanud kogu oma tootmise andmetele. Eesmärk on selge - vähendada kulusid ja säästa keskkonda.
- Foto: Mari-Liis Õunapuu
Tänavu Aasta tehase konkursil vastutustundliku tehase tiitli pälvinud ettevõtte jaoks pole kõige olulisem see, et katusel on päikesepaneelid või hoovis elektriveokid. Hoopis tähtsam on meetod, kuidas ja mille alusel otsused sünnivad. Juhtide sõnul algab kõik sellest, et protsessid on nähtavad, mõõdetavad ja juhitavad.
„Me hakkasime sellele tähelepanu pöörama enne, kui kogu ESG-teema tuli. Hakkasime vaatama, kuidas oma mõjusid monitoorida ja kontrollida. See oli alguses ajendatud väga praktilisest ja majanduslikust mõttest – kuidas kulusid vähendada ja keskkonda vähem saastada,“ räägib A. Le Coqi personali- ja kestliku arengu direktor Katrin Lember.
Roheteemad ei tulnud tehasesse välise surve tõttu. Loogika oli tootmisettevõttele omane: kui protsessi mõõta, saab seda parandada. Kui ressursikulu on nähtav ja mõõdetav, saab seda vähendada. Lihtne.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
A. Le Coqi 2025. aasta müügitulu vähenes 4% ja ärikasum 2%, kuid nõrga siseturu ja kahanenud ekspordi kiuste suutis joogitootja parandada oma ärikasumi marginaali.
Tööstuses ei sünni konkurentsieelis ainult suuremast mahust või odavamast tööjõust. Sageli tekib see hoopis võimest optimeerida protsesse, vähendada raiskamist ja kasutada ressursse targemalt, selgitab Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe.
Võru maakonnas tegutsev puidutööstusettevõte Barrus pälvis tänavu Aasta tehas 2026 konkursil suurettevõtete kategoorias võidu. Ettevõtte juht Martti Kork ütles pärast võitu Tööstusuudistele, et ettevõte hoiab väga oma inimesi ja maksab maakonna keskmisest pea poole suuremat palka.
Viimaste geopoliitiliste sündmuste ja pingete taustal tunneb joogitööstus A. Le Coq väga tugevat mõju, tunnistas ettevõtte juht Jaanus Vihand.
“Hooldust saab planeerida, remonti mitte,“ ütleb AxFlow esindaja Janno Aasamets. Tema sõnul puututakse tootmis- ja hooldusettevõtetes siiani väga sageli kokku olukordadega, kus kriitiline seadmeinfo on eri kohtades laiali ja ülevaade puudub.