- ST
ABB insenerid Eestis loovad globaalse mõjuga tipptehnoloogiat
ABB-ga seonduvalt tuleb esmalt silme ette suur rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte, kuid Eestis on sellel kuvandil väga konkreetne ja käegakatsutav sisu: siin tegutseb täismahus sagedusmuundurite tehas, kus on olemas kõik peamised lülid alates tootmisest kuni tootearenduse ja testimiseni. Just see kõik-ühe-katuse-all mudel on põhjus, miks Eestis tehtav inseneritöö ei ole lihtsalt joonestamine või teooria, vaid päriselt suure ning globaalse mõjuga tehnoloogia loomine.
Loe AI kokkuvõtet
Eestis asuv ABB sagedusmuundurite tehas on rahvusvahelise tehnoloogiaettevõtte oluline osa, kus tegeldakse nii tootmise, arenduse kui testimisega. ABB Eesti ajamite tehase inseneeria osakonna juht Jaanus Karu rõhutab, et nende loodud sagedusmuundurid, mis juhivad mootoreid ja säästavad energiat, on keerulised süsteemid, kus kombineeritakse elektroonikat ja tarkvara. Karu esile toodud täpsus ja mitmekülgsus tõstavad Eesti inseneride töö globaalsele tasemele. ABB otsib pidevalt uusi insenere, pakkudes arenguvõimalusi ning rõhutades rahvusvahelist koostööd ja praktikavõimalusi noortele spetsialistidele.
Mis asi see sagedusmuundur aga õigupoolest on? Tegu on seadmega, mis aitab mootorit targalt juhtida: reguleerib selle kiirust, juhib protsesse, pakub kaitsefunktsioone ja aitab energiat säästa. ABB Eesti ajamite tehase inseneeria osakonna juht Jaanus Karu ütleb selle kohta lihtsalt: kus on liikumine, seal võib kohata ka sagedusmuundurit. Neid kasutatakse tööstuses, hoonetes ja taristutes – tõstukitest ja eskalaatoritest kuni keerukate tootmisliinideni.
Tehniliselt on tegu keeruka süsteemika, kus tuumikuks on jõuelektroonika, elektroonika ja tarkvara, mida seob mehaanika. Seade võtab sisendist vahelduvpinge, alaldab selle, stabiliseerib alalisvoolu lülis ning muudab inverteri abil pinge uuesti sobiva sagedusega vahelduvpingeks. Just väljundsageduse muutmise kaudu saabki mootorit täpselt juhtida.
Inseneritöö nõuab sügavust ja laia pilti
Sagedusmuunduri arendus on inseneri jaoks põnev eelkõige seetõttu, et siin saavad omavahel kokku mitmed valdkonnad. Ühelt poolt saab spetsialist minna süvitsi oma kitsas kompetentsis, teisalt sunnib kogu toote tervik pidevalt õppima ka kõrvalvaldkondi. Lisaks ei ole tegemist pelgalt paberil arendamisega, vaid tähtis on osata näha, kuidas inseneri tehtud otsused mõjutavad lõpptoodet, selle töökindlust ja kasutatavust.
“Täpsusel on töös keskne roll: juhtimisotsused sünnivad millisekundite tasemel ning tänapäevane tootmine eeldab, et ajamid suudaksid kiirust hoida, suunda muuta ja protsesse juhtida väga täpselt,” räägib ABB Eesti ajamite tehase inseneeria osakonna juht Jaanus Karu ning lisab, et neil majasiseselt öeldaksegi, et sagedusmuundur pole niivõrd „süda“, vaid pigem aju – komponent, mis pidevalt monitoorib, analüüsib ja juhib.
Miks on see arendus Eestis tugev?
ABB madalpingeliste sagedusmuundurite arenduse ajalooline kese on olnud Soomes ning selle alguslugu ulatub viiekümne aasta taha, aastasse 1975. Eesti roll selles arengus on kasvanud samm-sammult: siinne üksus on olnud sellel teekonnal kaasas umbes 20 aastat ning sagedusmuundureid on Eestis arendatud ligikaudu 15 aastat.
Karu sõnul on siin kaks olulist põhjust. Esiteks ajalooline ja geograafiline seos Soomega, mis on loonud tugeva teadmiste vundamendi. Teiseks Eesti Tehnikaülikool ning kõrgkoolid, sest ilma vastavate erialadeta ei oleks lihtsalt võimalik meie turult vajalikku inseneripõhja leida ega kasvatada.
Tootearendus võib kesta aastaid, juhusele ruumi ei ole
Sagedusmuunduri arendus ei sünni üleöö. Tüüpiline tootearendusprojekt kestab 2 kuni 2,5 aastat. Enne kui disain lauale jõuab, tehakse turuanalüüse ja selgitatakse välja, mis on portfellis puudu, mida kliendid vajavad, millised nõuded on tulekul. Sellele järgnevad eeluuringud – kas soovitud parameetrid on üldse realistlikud. Näiteks võib soov olla teha kindla võimsusega seade väga väikesesse gabariiti, kuid füüsika seab piirid ja sunnib kompromissile.
Kogu tööst võtab suure aja enda alla testimine. Kõigepealt tuleb tõestada, et toode on ohutu ja vastab standarditele. ABB lisab sellele töökindlustestid nii komponendi tasemel (pooljuhid, kondensaatorid, ventilaatorid jne) kui süsteemi tasemel. Komponente testitakse kõrgema pinge ja vooluga, mehaanilise stressi, niiskuse ja temperatuuritsüklitega, et saada selgust nende võimekusest ning piiridest. Süsteemi vanandamisel suudetakse 3–4 kuuga simuleerida kuni 10 aasta kasutust, et nõrgad kohad välja tuleksid ning need seejärel mikroskoopide, röntgenseadmete ja põhjaliku juurpõhjuse analüüsiga ära parandada.
Oluline on ka see, kus seade töötab. Mõni muundur on ideaalses tehnoruumis, teine tolmuses, vibratsioonirohkes või niiskes keskkonnas. Merenduses on nõuded eriti karmid ning Karu toob näiteks jäämurdja, kus vibratsioon on nii suur, et toodet tuleb projekteerida ja testida märksa rangemate standardite järgi.
Enne masstootmist toimub veel pilootfaas: protsessid mängitakse läbi, toode läheb valitud klientidele, seda jälgitakse ja alles siis liigutakse edasi suurema tootmismahu juurde. Lisaks standardtoodetele tehakse ka erilahendusi – näiteks lisakomponentidega kabinetid, filtrimuudatused või ühenduskohtade ümbertegemised vastavalt kliendi vajadusele.
ABB - karjäär rahvusvahelises ettevõttes, kus kohalik tiim, kuid globaalne haare
Eestis töötab ABB sagedusmuundurite tehases ligikaudu 100 inseneri ning ettevõte otsib inimesi juurde pea pidevalt. Koostöö Soomega on igapäevane, lisaks tehakse koostööd Šveitsiga, kus asub ABB peakontor ja keskpinge sagedusmuundurite arenduse keskus, samuti ka Hiinaga, kus on tehas koos arendusosakonnaga. Rahvusvaheline töö on tänaseks loomulik ning see sai argiseks eriti pärast pandeemiaaega, mil hübriidkoostöö ja Teamsi-koosolekud töö igapäevaseks osaks said.
Hetkel kuum
ABB ei otsi enda ridadesse juba “valmis tegijaid”, vaid paljud tulijad stardivad 3-6kuulise praktikaga. Edasi liigutakse juuniorinseneriks ja sealt juba kesktasemele ning vanemrollidesse. Noortele määratakse mentor ning arengut juhitakse arenguvestluste kaudu.
Olulisim keeleoskus on inglise keel, sest töö on rahvusvaheline ja kolleegid võivad olla erinevatest riikidest ka kohapeal. Isikuomadustest peab ABB Eesti ajamite tehase inseneeria osakonna juht Jaanus Karu tähtsaimaks valmisolekut õppida ja kasvada, pühendumust ning soovi teha asju paremaks. “Lisaks väärtustatakse meil “käed-külge” hoiakut – et insener tunneks toodet läbi ja lõhki, mitte ainult ekraani taga. Ja üha olulisem on ka väljendusoskus: häid ideid tuleb osata selgelt esitada ja müüa, muidu ei jõua need lahendused kunagi päriselt tooteks,” ütleb ta.
Karu enda karjäär näitab samuti, et kasvuruumi ettevõttes on: ta tuli ABB-sse tooteinseneriks, liikus erilahenduste meeskonda ja sealt edasi juhiks. Täna on ta ettevõtte ridades olnud 15 aastat. “Suures globaalses ettevõttes ei hakka kunagi igav: kui oled mõne aasta ühel positsioonil, tekib sageli võimalus proovida midagi uut, laiendada maailmapilti ja teha kaasa projektides, mis mõjutavad tööstust üle maailma,” sõnab Karu.
Seotud lood
Pärnu linn seab end järjest kindlamalt Lääne-Eesti ettevõtluskaardile, alustades Hiiu tööstusküla arendusala hoonestusõiguste pakkumist, et tuua seni kasutamata maa sihipäraselt ettevõtluse kasutusse. Arendus viiakse ellu etapiviisiliselt, mis võimaldab ettevõtjatel valida sobiva mahuga krunt ning linnal tagada taristu järk-järguline valmimine.
Enimloetud
1
3
4
5
Viimased uudised
Mõnel ettevõttel oli makstud maksude real ka 0
Üritused
Hetkel kuum
Esiviisikus vaid üks eestlastest omanikega tööstusfirma.
Valusaim löök saadi Saksamaalt, kus klient jättis arve maksmata
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele