Autor: Smart Manufacturing Meetup • 3. oktoober 2022
Smart Manufacturing Meetup – ärikonverents juhtivtöötajatele
Eestis on liialt vähe räägitud tööstusest, valdkonnast, millel on üks suurimaid rolle riikide jätkusuutlikkuse tagamisel. Kuuleme küll digitaliseerimisest ja innovatsioonist – isegi tööstusrevolutsiooni on siin-seal mainitud, kuid tundub, et ikka veel vähe, sest Eesti tööstusettevõtete tootlikus on madalam Euroopa keskmisest ca 60%! Kas peamine kitsaskoht on see, et IT ettevõtted ei tunne tootmist? Lõppeks tahavad kõik tootlikkust tõsta – töötaja kohta rohkem raha saada.
Vahel harva õnnestub siiski kellelgi midagi õigesti teha ja raketina maarjamaa tolm jalge alt pühkida, et maailmale suuremat väärtust luua, näiteks Skeleton Technologies, mis on loomulikult hea uudis ja me elame sellele suure hurraaga kaasa. Kuid adudes, et sellised juhused on harvad, kas me ka teame, milliseid kadalippe on pidanud need teerajajad läbi tegema? Kas me teame täpselt, mis selle edu taga oli?
Kui sellele mõtlema hakata, siis vist mitte. Tööstus ja automatiseerimine ei tohiks täna enam ühelegi valdkonnas tegutsevale ettevõttele võõrsõnad olla. Samas, numbreid vaadates - Eesti tootlikkus 2021 aastal oli 84,7% EU keskmisest, aga töötleva tööstuse tootlikkus vaid 56%. Kas see tähendab, et kõik tööstusettevõtted pole veel innovatsiooni- ja digipöördele end suunanud? Võimalik. Kuidas seda parandada? Mida saavad ettevõtted teha ja kas ka riik saab siinkohal tööstureid aidata?
Tööstusvaldkonnas tuntud Smart Manufacturing Meetup on kindlasti paljudele juhtivtöötajatele oodatud ärikonverents, mis keskendub ettevõtete jaoks olulistele teemadele nagu tootlikkuse kasv, digitaliseerimine ja teiste headest praktikatest õppimine. 19. oktoobril, järjestikku viiendat aastat toimuval konverentsil, on kaheks põhiteemaks innovatsiooni- ja digipööre, mis aitavad kasvatada ettevõtte konkurentsivõimet. Päev on jagatud kolme plokki, millest igaühes on kaks ettekannet ja üks sisukas paneeldiskussioon.
Päevakülalised Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, pangandusest ja eelkõige erasektorist annavad osalejatele ideid ja vastuseid muuhulgas järgmistel põletavatel teemadel:
● Millised on suurimad kulud digitaliseerimisel ja mida tuleks kindlasti vältida?
● Kuhu suunab riik järgmistel aastatel enim toetusi?
● Kuidas tootlikkust suurendada ja seeläbi rohkem teenida?
● Millal või kas üldse tekib olukord, kus enam ilma digitaliseerimata ei saa?
● Juhtimisotsused reaalajas andmetega – mis sellest päriselt kasu on?
Fookuses on loomulikult tootlikkus, uued lahendused ja väärtuslikud kogemuslood neid läbi teinud ettevõtetelt ja tunnustatud ekspertidelt. Need on päris lood tehtud vigadest, õnnestunud projektidest ja tuleviku võimalustest. Esinejate nimekiri on igal juhul tulvil mainekaid nimesid ja igaühel on külastajale oluline sõnum edasi anda.
Konverentsil kaardistatakse kindlasti ka majanduse hetkeseis ja vaadatakse ka tuleviku võimalusi. Kui ettevõte pole siiani teinud midagi selleks, et oma kulutusi vähendada, saab äsja saabunud sügis talle olema väga raske. Aina tõusvad elektrihinnad ei tee tootmist kindlasti soodsamaks ja peagi on see näha ka kaupluselettidel tõusnud hindades.
Mihkel Nestor , SEB majandusanalüütik
Mis aitab kõrge inflatsiooniga toime tulla? Madalamad ootused elule.
Kas leppidagi madalamate ootustega või võtta julgeid samme selleks, et ka keerulises majandusolukorras väljuda võitjatena? Mis võiks sellele kaasa aidata? Digitaliseerimine? Reaalajamajandus? Innovatsioonipööre? Need võivad olla ühed paljudest küsimustest, mis saavad vastuse 19. oktoobril algaval tööstusettevõtetele suunatud ärikonverentsil.
Tartus juba viiendat aastat toimuv Smart Manufacturing Meetup nimeline konverents on mõeldud eelkõige tööstusega seotud ettevõtete juhtivtöötajatele. Päev on jagatud kolme plokki, millest esimene keskendub tootlikkuse teguritele, teine reaalajamajanduse võimalustele ja kolmas plokk vigadest õppimisele. Toimuvad erinevad sisuettekanded ja mitmeid põnevaid paneeldiskussioone, mis arutavad tööstuse tänase seisu ja tuleviku üle.
Peeter Koppel , SEB privaatpanganduse strateeg
Majanduskasvu juurpõhjused on demograafia ja tootlikkuse kasv. Kuna esimesega ei anna kiiresti midagi teha, tuleb ellujäämiseks keskenduda teisele.
Sündmuse korraldaja SA Tartu Ärinõuandla sooviks on, et tööstusettevõtetel oleks võimalus üksteise headest praktikatest õppida ja, et osalejatel tekiks ärisuhete loomiseks sobiv pinnas. Teiseks soovitakse, et tervikuna tuleks suurem tähelepanu tööstusele. Töösturid on igati tunnustamist väärt. Igapäevaselt mõeldakse välja suurepäraseid lahendusi ja juhid teevad kõik endast oleneva, et töötajatele ja klientidele pakkuda kõrgeimat väärtust. Oleme uhked Eesti tööstuse üle ja konverents on vaid väike võimalus tänada sektorit.“
Üliväärtuslike ja reaalsete kogemuslugudega tööstuskonverents Smart Manufacturing Meetup 2022 on pea ainus sündmus, mis toob kokku nii palju tööstuse, aga ka teiste suuremate sektorite inimesi. Kuid nagu öeldakse, mündil on alati kaks poolt, seega, kui ühel pool on tööstus, siis teisel pool on riik. Kaks poolt on siiski ühes valdkonnas ja sestap on SMM programm loodud nii, et esindatud oleks mitmed vaatenurgad. Ja oluline on, et need üksteist toetaksid.
Sirli Heinsoo, MKM Reaalajamajanduse valdkonnajuht
Reaalajamajandus automatiseerib ettevõtte andmevahetuse nii riigi kui koostööpartneritega, et muuta tarneahelad efektiivsemaks.
Reaalajamajandusele üleminekuks on vaja riigi ja ettevõtete koostööd. Selleks on aga ettevõtjal vaja teha otsus minna üle e-arvetele, e-veoselehtedele, e-kviitungitele jne! Kui sinagi tahaksid aega ja raha aegunud protsessidelt kokku hoida, siis riik pakub selleks toetava ettevõtluskeskkonna ja aitab uudsed e-lahendused kasutusele võtta.
Innovatsioonipööre ei saa toimuda siis, kui vaid üksikud ettevõtted mõtlevad teadus- ja arendustööle. On ettevõtteid, kes on endale võtnud eesmärgiks koolitada kõikidel tasemetel töötajaid, et tekiks enam ühtne arusaam, miks neid tegevusi vaja on. Tänases turuolukorras ei saa keegi endale lubada vigu ja kui on võimalus kellegi vigadest õppida, siis tuleks seda kindlasti teha. See on kõik vajalik, et tulevastel põlvedel jätkuks tööstuses samasugust indu nagu meil täna.
Ants Vill , Skeleton Tecnologies
Meie põlvkonna kohustus on veenduda, et maailm on ohutum, puhtam ja rohelisem koht kus elada! Me saame jõuda selleni läbi dekarboniseerimise ja elektrifitseerimise, mis on samaaegselt suurim väljakutse ja turuvõimalus alates interneti .com buumist.
Need nimed ja tsitaadid pole niisama siia sisu täiteks lisatud. Neil kõigil on oma kindel eesmärk ja sõnum kõikidele konverentsi külalistele. Ja need on vaid näputäis nimesid.
Vaata täpsemat konverentsi programmi siin!
Me peame rääkima tööstusest. Ja seda see konverents kindlasti teeb – süvitsi. Üks lisavõimalus veel seda teha on peale konverentsi programmi lõppu, kui alustab AIRE Klubi, mille eesmärk on edendada suhtlust tööstusettevõtete, teadlaste, IT- ja elektroonika ettevõtete ning innovatsiooni projektide rahastajate vahel.
Tuginedes eelmiste aastate kogemusele on konverentsile oodata hulgaliselt tööstussektori ettevõtete ja arendusorganisatsioonide juhtivtöötajaid, kuid pane tähele, et kohtade arv on piiratud – saali pääsevad vaid 300 kiiremat piletiostjat!
Kui sul ei ole võimalik füüsiliselt osaleda, siis konverentsist toimub otseülekanne ja veebipiletiga olete ühendatud konverentsi keskkonnaga. Selle kaudu on võimalik jälgida kõiki ettekandeid ja esitada esinejatele küsimusi.
Tutvu kogu sündmuse ajakavaga SA Tartu Ärinõuandla kodulehel. Otse piletit ostma pääsed ka siit, kui suundud FIENTA keskkonda.
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!