Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 18. veebruar 2021

Töökeskkonna ohutus sõltub tema sõnul mitmest asjaolust ja seega ei saa lihtsalt peale vaadates täielikku hinnangut anda. Üks võimalus on tellida töökeskkonna audit, kuid alustada saab ka vähemast.

Signiti soovitab mõelda läbi järgnevad küsimused:

1)Kas ohtlikud alad ja evakuatsiooniteed on märgistatud?

2)Kas töövahendid on regulaarselt inspekteeritud ja hooldatud?

3)Kas seadmete hooldustööde ajaks on energiaallikad lukustatud?

4)Kas lekete tõrjumiseks on kasutusel sobivad vahendid?

Kui ilmneb, et töökeskkonna ohutuks muutmise vahendeid ei ole piisaval määral kasutuses, siis tuleb haarata härjal sarvist ehk leida potentsiaalsed ohukohad ja valida sobiv lahendus.

Kukkumiste vältimiseks on vaja kõrvaldada põrandatelt õli- ja muud lekked. Seejärel tasub märgistada põrandatel ohutud käiguteed, tõstukite sõidualad, takistused ja ohtlikud kohad. Lisaks põrandamärgistusele on töötajate informeerimiseks hea kasutada ka silmatorkavaid ohutusmärke. Märgistada tuleb ka erinevaid aineid sisaldavad mahutid ja torud.

Järgmine samm on töövahendite korrasolek

Redeli järjepidev kontroll ja hooldus on kokkuvõttes odavam kui katkiselt redelilt kukkunud töötaja tervis. Sama tähtis on ka seadmete ja masinate hooldustööde ohutu teostamine. Väga levinud on „lukusta ja märgista“ (Lockout/Tagout) lahendused, mis võimaldavad erinevad energiaallikad hooldustööde ajaks lukustada ning märgistada vajaliku infoga.

„Püüa nulli“ on üleskutse viia töökohal juhtuvate õnnetuste arv nullini. Ei piisa sellest, kui varasema 20 tööõnnetuse asemel on nüüd 10, vaid teema vajab järjepidevat tähelepanu. Muidugi ei tähenda see, et kui esimese aastaga pole nulli jõutud, siis on läbi kukutud. Töökeskkonna ohutuks muutmine on pikaajaline protsess, kuid lõppeesmärgiks peaks alati olema jäädavalt null tööõnnetust. Sellepärast kutsumegi üles nulli püüdma.

Lugege veel signiti.com