Kõik tootmisest
1. PEATÜKK

Tööstusettevõttel automatiseerimisest pääsu pole

Tööstusettevõtetel on jätkusuutlikuks toimimiseks vaid üks võimalus: nad peavad olema nutikad ning automatiseerima oma protsesse, masinaid ja seadmeid. Automatiseerimine ei pea aga tähendama kohest ülisuurt investeeringut, vaid sageli saab protsesse tõhustada lihtsamalt, soodsamalt ja etapihaaval, ütleb Põhja-Euroopa juhtiva tööstusala automaatikaseadmete tarnija Klinkmann Eesti ASi müügijuht Ervin Kaur.

Klinkmann Eesti on nähtud küllaldaselt populaarse nimetuse Tööstus 4.0 nimega reklaamitud projekte, mis maksavad sadu tuhandeid eurosid, kuid päeva lõpuks on kliendid saanud endale lihtsalt uhke tarkvara, mis ei ühildu täielikult olemasolevate seadmetega. Automatiseerida tuleb läbimõeldult, nutikalt ning samm-sammult.

„Automatiseerimisest rääkides keerleb sageli jutt vaid IT ümber, aga olulisem on näha suuremat pilti. Klient peab kõigepealt endale selgeks tegema, kuidas tema ettevõte töötab ning kui suur on reaalne vajadus automatiseerimise järele,“ selgitab Kaur, tuues näiteks metalliettevõtte, kellele pakuti tootmise efektiivistamiseks keevitusrobotit, ent lihtne analüüs ütles, et selle ettevõtte reaalne vajadus keevituse järele oli vaid kolm tundi nädalas. Probleem peitus hoopis tootmisprotsesside ümberpaigutuses, sest pudelikaelaks oli materjalide etteandmise aeglus.

Tootmisvõrk ja kontorivõrk on kaks täiesti erinevat asja

Paraku vaatavad aga täna veel enamik ettevõtetest automatiseerimisele kontorivõrgu vaatenurgast. IT ja automaatika on küll omavahel väga põimunud, kuid oluline on mõista, et kontori infotehnoloogia on tootmise IT-ga võrreldes täiesti erineva loogikaga. Inimesed, kes reaalselt igapäevaselt tootmise või tööstusega kokku ei puutu, ei tule sageli selle pealegi, et omad tingimused seavad tehnikale näiteks tehase kliima ja masinate tekitav vibratsioon.

Väga tähtis on ka võrgu stabiilsus ja andmeside kiirus. Kui kontoris jookseb tarkvara viieks minutiks kokku, ei juhtu tõenäoliselt midagi väga hullu, aga kui protsessitööstuses jääb kuskilt vahepeal 10 sekundi jagu andmeid puudu, võib see tähendada mitmete tuhandete eurode väärtuses kahjumit. Näiteks kui süsteemile jääb kättesaamatuks mõne kemikaali retsept, võib minna kaotsi tonne materjali.

„Korraliku võrgu ülesehitamine ei ole odav, kuid kordades kallimaks läheb ettevõttele, kui nende süsteem toodab praaki või ei tööta korralikult. Pakume klientidele, mida neil kõige enam vaja on: tarkvarakihte, võrgu topoloogiat või arhitektuuri kuni kõige lihtsamate seadmeteni,“ selgitab Kaur, kelle sõnul ei tasu tarkvarareklaamidega uisapäisa kaasa minna, sest kuni automaatika pole paigas, ei ole ka tarkvarast kasu. Klinkmann Eesti aitab klientidel leida lihtsaid ja toimivaid lahendusi tööstuse efektiivistamiseks. Kui ettevõttel on automaatika olemas, aidatakse olemasoleva automaatika ühendamisega, et seadmed saaksid üksteisest aru ja info jõuaks õigel ajal õigesse kohta.

Tagantjärele tarkus kriisiolukorras ei aita

Uued modernsed tehased ehitatakse standardite järgi ja loogiliselt, ent paraku paljud vanemad Eesti ettevõtted ei ole jõudnud oma seadmeid ja protsesse kaasajastada. „Kui nõukogude ajal pidid mehaanika- ja automaatikainsenerid tegema uuendusi sisuliselt põlve otsas ja ise arendades, siis täna võib öelda, et juba mõne aasta perspektiivis ei ole selline jalgratta leiutamine enam jätkusuutlik. Paratamatult ei räägi me sellest, kas peame automatiseerima, vaid küsimus on, millal ja kuidas seda teha. Kui tootmisettevõte praegu automatiseerimisele ei mõtle, kaotab ta iga päevaga oma konkurentsivõimes.“

Paljude vanemate ettevõtete riskikohaks on tootmissüsteemi välja mõelnud ja üles ehitanud spetsialistid, kes lahkudes võtavad kaasa kogu oskusteabe. Kui aga protsessid on standardiseeritud, ei ole ka ettevõte enam sõltuv 1-2 inimesest. „Ei tasu pugeda väite taha, et oleme 25 aastat nii teinud ja kõik ju töötab. Aga kui üks päev ei tööta enam? Kui palju maksab üks tund, kui töö tehases ootamatult lakkab? Juhtkond peab mõtlema mõned sammud ette ja tegema otsused tuleviku tarbeks täna, mitte lükkama paratamatuid investeeringuid määramata kaugusesse. Ja ka pisematel ettevõtetel tuleb mõelda automatiseerimisele.“

Automatiseerimisega peab tegelema igapäevaselt

Üheks probleemiks on Ervin Kauri hinnangul see, et ettevõtjad teevad investeeringu tootmise tõhustamiseks ja arvavad, et rohkem pole tarvis sellele mõelda. Ent tehnoloogia areneb nii kiirelt, et seadmete, tarkvara ja masinatega peab pidevalt tegelema. Kuna igale asjale ei saa juurde panna silti, kui palju see täpselt mingi aja jooksul kasu toob, on vahel töötajatel keeruline juhtkonnale automatiseerimise vajalikkust selgeks teha. Näiteks veemõõdikute kontrollerid ja andurid töötavad enamasti märkamatult, kuid õnnetuse või lekke korral säästab ettevõte hulga raha.

Samuti saab panna kontrollerid lugema kokku masinate seisakuid, saades nii täpse kokkuvõtte tehase efektiivsusest. See aitab planeerida masinate seisakuid ja hooldusgraafikuid ning planeerida hooldust ajaks, kui masin niikuinii seisaks. Või näiteks kui arvuti ütleb, et nelja tunni pärast on vajab tööpingi laager vahetamist, aga tootmine on pooleli, saab vähendada seadme koormust, et töö lõpuni teha. Kui aga masinate jälgimist ei teostata, võib see kurjalt kätte maksta ja panna tootmise planeerimata remontide tõttu tundideks seisma.

Ka digitaliseerimine võib alguses tunduda priiskamisena, kuid kui välismaa äripartnerid nõuavad ühel hetkel digitaalset protsesside läbiviimist ja tootmisettevõttel selleks valmidust ei ole, eelistatakse tõenäoliselt partnerit, kellega tarkvarasüsteemid ühilduvad.

Ervin Kaur, Klinkmann Eesti ASi müügijuht

Vahel on raske mõista, kui väikese muudatusega võib tootlikkust väga oluliselt tõsta. Inimeste mõistusele tuleb piir ette, sest infoajastu uuendused on nii erinevad senisest mõtteviisist. Siin võib tuua näiteks Henry Fordi: kui tema oleks inimestelt küsinud, mida nad soovivad, oleksid inimesed küsinud kiiremaid hobuseid. Nad ei teadnud, et nad soovivad autot.

Kust tuleks alustada?

Alustada tuleks lihtsamatest asjadest: vaadata üle tootmine, kas masinad töötavad mehhaaniliselt, relee peal või on juba automatiseeritud ning paigaldada neile kontrollerid ja elektriarvestid, et saada esimesed sisendid oma tootmise kohta. Näiteks, kas nende elektritarbimine on optimaalne selle toote juures? Seejärel võiks paigaldada andurid, mis loevad erinevaid näitajad, vähendades inimtöö vajadust. Juba mõnesajaeurone investeering annab ettevõttele konkreetset kasu.

„Lõpptulemusena loeb see, kes suudab samade sisenditega tulemuslikumalt töötada. Meil on kliente, kes on suutnud tootmisliini otseselt uuendamata tõsta iga aastaga selle tootlikkust. See nõuab aga tehnoloogia usaldamist, mis aitab mõõta masina võimekust ning vastavalt ette antud sisenditele arvutada välja masina võimekuse. Vahel on raske mõista, kui väikese muudatusega võib tootlikkust väga oluliselt tõsta. Inimeste mõistusele tuleb piir ette, sest infoajastu uuendused on nii erinevad senisest mõtteviisist. Siin võib tuua näiteks Henry Fordi: kui tema oleks inimestelt küsinud, mida nad soovivad, oleksid inimesed küsinud kiiremaid hobuseid. Nad ei teadnud, et nad soovivad autot. Kui tootmisjuht teab, mis on nende murekoht – liiga palju praaki, liiga pikk seadistusaeg või probleemid masinatega – aitame meie probleemi lahendada. Kliendid ei pea jalgratast leiutama, meil on teie tootmise kasvatamiseks kõik lahendused olemas. Täna on tootmises võimalik automatiseerida praktiliselt kõike, kuid eelnevalt tuleb analüüsida, kas see on mõttekas ja vajalik.“

www.klinkmann.ee

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24harro@toostusuudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077rain.jyristo@aripaev.ee