Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teadusrahastuse kasv eeldab ühiskondlikku mõistmist
Erakondade, tööandjate ja ülikoolide vahel sõlmitud teadusleppega antud lubadused ei jõudnud küll praeguse valitsuse eelarvestrateegiasse, kuid see on tõstatanud teravalt ühiskondliku debati Eesti teaduse jätkusuutlikuse teemal.
Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad ja TalTechi teadusprorektor Renno Veinthal leidsid seevastu, et ühiskondlik arusaam teaduse mõjust majandusele ja ühiskonnale laiemalt ei pruugi olla veel piisav ning seetõttu pole ka avalik surve saavutanud kriitilist massi. "Kuuma tooli" saadet juhtis Allan Rajavee.
Kuula saadet siit:
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.
Enimloetud
4
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
5
Viimased uudised
Eestis võib ligi 800 vähijuhtu igal aastal olla seotud just töökeskkonnaga
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele