Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teadusrahastuse kasv eeldab ühiskondlikku mõistmist
Erakondade, tööandjate ja ülikoolide vahel sõlmitud teadusleppega antud lubadused ei jõudnud küll praeguse valitsuse eelarvestrateegiasse, kuid see on tõstatanud teravalt ühiskondliku debati Eesti teaduse jätkusuutlikuse teemal.
Veebruari keskel toimunud teadusraha aruteluringis võisid teadlased olla veel optimistlikud, kuid peagi selgus, et lisaraha siiski pole.
Foto: Liis Treimann
Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad ja TalTechi teadusprorektor Renno Veinthal leidsid seevastu, et ühiskondlik arusaam teaduse mõjust majandusele ja ühiskonnale laiemalt ei pruugi olla veel piisav ning seetõttu pole ka avalik surve saavutanud kriitilist massi. "Kuuma tooli" saadet juhtis Allan Rajavee.
ABB-ga seonduvalt tuleb esmalt silme ette suur rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte, kuid Eestis on sellel kuvandil väga konkreetne ja käegakatsutav sisu: siin tegutseb täismahus sagedusmuundurite tehas, kus on olemas kõik peamised lülid alates tootmisest kuni tootearenduse ja testimiseni. Just see kõik-ühe-katuse-all mudel on põhjus, miks Eestis tehtav inseneritöö ei ole lihtsalt joonestamine või teooria, vaid päriselt suure ning globaalse mõjuga tehnoloogia loomine.