Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teadusrahastuse kasv eeldab ühiskondlikku mõistmist
Erakondade, tööandjate ja ülikoolide vahel sõlmitud teadusleppega antud lubadused ei jõudnud küll praeguse valitsuse eelarvestrateegiasse, kuid see on tõstatanud teravalt ühiskondliku debati Eesti teaduse jätkusuutlikuse teemal.
Veebruari keskel toimunud teadusraha aruteluringis võisid teadlased olla veel optimistlikud, kuid peagi selgus, et lisaraha siiski pole.
Foto: Liis Treimann
Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad ja TalTechi teadusprorektor Renno Veinthal leidsid seevastu, et ühiskondlik arusaam teaduse mõjust majandusele ja ühiskonnale laiemalt ei pruugi olla veel piisav ning seetõttu pole ka avalik surve saavutanud kriitilist massi. "Kuuma tooli" saadet juhtis Allan Rajavee.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.