Eesti rohetehnoloogia sektor on jõudnud faasi, kus ambitsioonide asemel loevad rakendused, tootmine ja julgeolek. Eesti Rohetehnoloogia Liidu juhi Kädi Ristkoki sõnul on roheline innovatsioon üha enam seotud tööstuse konkurentsivõime ja tarneahelate kindlusega, mitte üksnes kliimaeesmärkidega. Kui varasematel aastatel käsitleti rohetehnoloogiat sageli eraldiseisva nišina, siis nüüd on see üha selgemalt osa laiemast majandus- ja julgeolekupildist.
„Mida pikemad ja keerulisemad on tarneahelad, seda suurem on risk. Kohapealne tootmine ja energiatõhusus ei ole enam ainult keskkonnaküsimus, vaid ka julgeolekuküsimus,“ ütleb Ristkok. Tema hinnangul on just see muutnud rohetehnoloogia atraktiivseks ka traditsioonilisele tööstusele.
Investeeringute maht rohetehnoloogias ei ole viimase aastaga hüppeliselt kasvanud, kuid kapital liigub rohkem ettevõtetesse, mis on jõudnud turuküpse tootmise faasi. Ristkoki sõnul on Eestis järjest rohkem ettevõtteid, mis on valmis skaleeruma ja eksportima, mitte jääma prototüübi tasemele.
Rahvusvahelisel tasandil on rohetehnoloogia poliitiline raam muutunud. Euroopa Liidus on fookus liikunud eesmärkide seadmiselt tööstuslike lahenduste loomisele, mille keskmes on puhta tööstuse lepe. Samal ajal ei tähenda USA föderaaltasandi tagasitõmbumine rohepoliitikast, et rohetehnoloogiad seal hääbuksid – mitmed osariigid pakuvad aktiivselt tuge ja investeerimisvõimalusi.
Pikemalt kuula juba saatest "Cleantech". Saadet juhib Mart Valner.
Saadet toetab Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Foto: Andras Kralla
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.