Nõukogude Eesti legendaarsest jalatsivalmistajast RAS Kommunaar välja kasvanud ASil Reester on tänaseks enam kui 20-aastane turva- ja tööjalatsite valmistamise kogemus.
80 töötajaga ettevõte on edukalt üle elanud kriisiajad, säilitanud jalatsitootmise oskused ja traditsioonid, tegeleb aktiivselt tootearendusega ning motiveerib pidevalt oma töötajaid. 
AS Reester asutati pärast Eesti iseseisvumist 1993. aasta sügisel, suure erastamispoliitika jälgedes. Kuna Kommunaari tegevusvaldkond muutus, otsustasid aktiivsemad inimesed eesotsas ASi Reester tänase juhatuse liikme Yury Ivanoviga luua väikese eraettevõtte, mis jätkaks jalatsitootmist.
„Meie mõte oli jätkata oma tööd, mida olime terve elu teinud,“ ütleb Ivanov. „Alustasime kolme inimesega Kommunaarilt soetatud majas, aga juba 1995. aastal jätkasime jalatsite valmistamist renoveeritud tootmishoones Tuuliku tänaval. Kohe alguses otsustasime võtta strateegilise suuna ekspordile, hakates tegema allhanketööd Soome partneritele.“
„Kes võtab prooviks paari, see reeglina võtab ka järgmise,“ muheleb Ivanov. Tegemist on mugavate ja kergete jalatsitega, mis valmistatakse maksimaalse kiirusega ja väga laias valikus jalanumbritele. Tellimuse standardsetele lahendustele saab kätte 48 tunniga. Eritellimused võtavad üks kuni kaks nädalat.
Probleemiks oskustööliste leidmine
Kõige suuremaks probleemiks tänasel turul pole aga ettevõtte juhtkonna sõnul mitte konkurents või hinnapoliitika, vaid tööjõu leidmine.
„Meie töötajate keskmise staaž on 15 aastat ehk kes on tulnud, on meile ka jäänud. Muret teeb aga personali pealekasv – haridussüsteem ei toeta jalatsispetsialistide koolitamist ning peame ise leidma asjast huvitatud inimesed ning nad välja õpetama,“ nendib ASi Reester personalijuht Epp Isok.Ta lisab, et ettevõtte töötajate keskmine vanus on tänaseks juba 48,6 aastat, mis näitab selgelt, et noori inimesi väga juurde ei tule.„Meie põhimõte on mitte osta teenuseid sisse, vaid palgata vastava töö jaoks  usaldusväärsed inimesed. Nii on meie transpordimehed meil palgal ja samuti koristajad, kes vastutavad kogu tootmisprotsessi ajal tehases valitseva puhtuse eest,“ tutvustab ta.
Aastaid tagasi oli juhus, kus personaliotsingu käigus ehmatasid noored, et oh, peabki reaalselt tööd tegema. Ja kuigi ASi Reester mediaanpalk on kõrgem Eesti keskmisest mediaanpalgast -  töötajad saavad aasta lõpus alati preemiana 13nda palga, neile on ettevõtte poolt antud tööriided ja –jalatsid ning tehakse sageli koolitusi, läbi lisatasu väärtustatakse staažikamaid ning võimalik on teenida tulemuspalka - on keerukas uusi inimesi leida.
Viimane ettevõttesisene töö rahuloluuuringki näitas, et inimesed on süsteemiga rahul, peavad ASi Reester stabiilseks tööandjaks ning 85% töötajatest soovitaksid tööandjat ka tuttavatele.
Töötajate tervise ja heaolu nimel ning ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks investeerib AS Reester pidevalt ka töökeskkonda. Viimased suuremad uuendused oli vabriku ventilatsioonisüsteemi renoveerimine ja kahe tipptehnoloogilise jalatsivalmistamise seadme ning uue põlvkonna õmblusmasinate ost.
www.reester.com
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele