CM: Tööandja ja töötaja peavad mõistma tööohutuse vajalikkust

Ta toob näiteks, et ABB töötajate tervisekontrollis on audiomeetriauuringul mõnel korral avastatud kuulmise langust.

„See küsimus saab sõltuda ainult töötajast endast – kas ta ikka kannab alati ülenormatiivses müras viibimise ajast kuulmiskaitsevahendeid. Ja et kõrvatroppidest kasu oleks, peab need väga korralikult kõrva panema,“ selgitab ta ja lisab, et ABB on tellinud isikukaitsevahendite tootjalt ja müüjalt 3M Eesti OÜ-lt mitmeid koolitusi, kus töötajatele õpetatakse kõrvatroppide õiget kõrva asetamist.

Samuti on ABB-l seintel vastavasisulised plakatid ja töötajatele edastatakse infot sisetelevisiooni kaudu.

AS ABB on tootmisettevõte, kus näiteks kuulmiskaitsevahendeid peab kasutama ligi 500 inimest. Kaitsevahendid on olemas ka külaliste tarbeks. Müra tehases tekib elektrilistest käsitööriistadest ja seadmetest ning loomulikult on erinevates kohtades müra erinev. Ettevõte kasutab küll üldtehnilisi mürasummutuse meetmeid, kuid ilmselgelt ei ole võimalik kõikjal müra summutada ning teatud ruumides on keskmine müra tase päevas 85 dB või suurem.

„Väga oluline on isikukaitsevahendite õige valimine, et neist ikka kasu oleks,“ sõnab  keskkonna- ja tööohutusspetsialist. „Meie tehases kasutatakse spetsiaalseid töörõivaid, turvajalanõusid, põlvepatju, kaitsekindaid, kiivreid, motoriseeritud hingamiskaitsevahendeid koos täismaski ja kiivriga, kaitseprille, visiire ja kõrvatroppe - nii ühekordselt kasutatavaid kui ka pestavaid nöör- ja sangtroppe.  Lisaks on aktiivkõrvaklapid, kus müra summutatakse alla normi, samas aga kuuleb töötaja  väga hästi vajalikke helisid nagu kõne ja seadmete hääl.“

Marju Peärnbergi sõnul on tööohutuse areng ettevõttes on mitmetahuline protsess, milles peab olema järjepidev ja nõudlik – just nagu liiklusohutuse arendamisel. Esmalt tuleb ettevõttel panustada tööohutuse ja töötervishoiu nõuete täitmisele. Seejärel  peavad töötajad mõistma töötervishoiu ja tööohutuse vajalikkust oma tervise hoidmisel. Kolmanda etapina tuleb hoolida ka üksteise ohutusest.

„Väga oluline on järjepidev selgitamine, koolitamine, informeerimine, kaasamine ning eeskuju näitamine juhtide poolt,“ selgitab Peärnberg. „Töötervishoid ja -ohutus on ettevõtte juhtimise üks osa, kuhu tuleb kaasata ka töökeskkonnaspetsialistid ja töötajad. Ettevõtte juhtkond peab väga oluliseks ja toetab töötervishoiu ja –ohutuse valdkonna arendamist. Kui ettevõtte juhtkond ei toetaks antud valdkonda, oleks väga raske midagi ära teha. Tuleb mõelda ka motiveerimisele. Ikka väike präänik, kui on hästi tehtud.“

Ta märgib, et väga hästi mõjub vahetu inimlik suhtlemine töötajatega töökohtadel. „Näiteks aitavad isikukaitsevahendite kasutamisele kaasa vahendite mugavus. Kui anname töötajale aktiivkõrvaklapid, kannab ta neid meeleldi, sest need ei sega töö tegemist. Aga tegelikult on iga – ka ebamugavama – isikukaitsevahendi mõte kaitsta töötajat ohtude eest.“