Kui jätame rajamata tuulepargid, salvestusjaamad ja muud innovaatilised lahendused, mis pakuks kiire võimaluse Eestit soodsa elektriga varustada, siis riskime naabritest maha jäämisega, kirjutab Vindr Balticu juht Marko Viiding Infopanga energeetika aastaraporti kommentaaris.

- Uusimas ENMAKi versioonis puudub riigipoolne probleemipüstitus, vajalike tegevuste loetelu ja konkreetne plaan, millises mahus, mis kujul ja kes neid ellu viima peab, juhib Marko Viiding tähelepanu.
- Foto: Johanna Adojaan
Elektritootjate jaoks on vaja riigipoolseid konkreetseid eesmärke ja üheselt mõistetavalt sõnastatud ootusi, mitte pikka arutlemist selle üle, kuidas, kellele ja kui palju erinevaid toetuseid jagada.
Infopanga energeetika aastaraportiga saad tutvuda
SIIN.
Energeetikavaldkonna üheks võtmeküsimuseks on varustuskindlus, mis tähendab, et elekter on igal ajal olemas ehk seda toodetakse erinevais kohtades ja tarnitakse mitut kanalit pidi. 2025. aasta esimest poolt ilmestas sündmus, mis toimus küll eelmise aasta viimastel päevadel, kuid annab mõtteainet tänaseni. Jutt käib Eesti ühe tähtsaima elektriühenduse Estlink 2 laevaankruga lõhkumisest ja sellele järgnenud üle 7-kuulisest remondiperioodist. Arusaam, et meil ei peagi Eestis tingimata suuri elektritootmisvõimsusi olema, sest vajadusel saab elektrit naabritelt, lõi tugevasti kõikuma.
Oleks vale järeldada, et rahvusvahelised elektriühendused nii merel kui maal on ebavajalik luksus – vastupidi, neid on vaja juurde ja kiiresti. Turg toimib endiselt ning elekter juhitakse sinna, kus on nõudlus ja vastavalt pakkumisele kujuneb ka hind. Siin on konkreetne seos tootmisvõimsuste kasvuga: planeeritav Eesti-Läti neljas elektriühendus ja Estlink 3 aitaks kaasa nii varustuskindlusele kui võimalusele lisada suuremal hulgal kodumaist taastuvenergiat Lääne- ja Kesk-Eesti võrku.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rootsi on tuulikutasude süsteemi reformimisel seadnud eeskujuks Eesti ja seni uute arenduste puhul sageli kehtinud NIMBY on asendumas YIMBY-ga, usub Vindr Eesti juht Marko Viiding.
Eesti taastuvenergeetikasektorile seatud eesmärkide saavutamist takistavad toetused, riigi soov muuta poolel teel reegleid ning omavaheline rivaalitsemine, kirjutab VINDR Baltic juhatuse esimees Marko Viiding.
Energeetikaminister Andres Sutt seadis riiklikku põhivõrku haldavale Eleringile eesmärgi, et elektri ja gaasi lõpphind Eesti tarbijagruppidele oleks konkurentsivõimeline Läänemere-äärsete riikide keskmisega.
Eesti eri regioonides on viimasel ajal aktiveerunud vastuseis käimasolevatele tuuleparkide arendustele. Oma seisukohta avaldavad Kliimaministeerium ja tuuleparkide arendaja Vindr Baltic.
Kandideerimise tähtaeg: 07.09.2025