Rootsi võtab eeskujuks Eesti tuulikutasude süsteemi. „Taastuvenergias terendab NIMBY asemel YIMBY“

Arenguseire Keskus toob värskes lühiraportis välja, et suure energiatarbega tööstuste Eestisse meelitamisel tuleb silmas pidada, et projektide lisandväärtus energiaühiku kohta ei oleks keskmisest madalam. Energiamahukate tööstuste rajamine oleks põhjendatud vaid siis, kui need avavad võimalusi suurema lisandväärtusega majandustegevuste käivitamiseks Eestis.

Võrguarenduseks, taastuvenergiatoetusteks ning süsteemikulude katmiseks saab kasutada sarnase sihtotstarbega tulusid nagu CO₂ tasu ja ülekoormustasu, mis tähendab, et meil pole vaja sirutada kätt elektritarbija poole ja tõsta võrgutasu, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu juht Hando Sutter vastuses Tööstusuudised.ee arvamusliidrite küsitlusele.

Eesti vajab kõrgele tõusnud energiahindade piiramist, on Tööstusuudiste küsitletud tööstusliidrite üsna üksmeelne seisukoht. Ettevõtete tulumaksu kehtestamine on arusaadav, kuid selle ajutisuses kaheldakse tugevalt.

Taani taastuvenergeetikaettevõte European Energy investeerib 80 miljonit eurot Läti seni suurima päikesepargi rajamiseks.

Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.