Üks põletav ja igipõline teema, millest majanduse pidurina pidevalt räägime, on inseneride puudus. Ning siin ei erine keevitustööstus teistest sektoritest. Keevitusinseneride põud oli muutumas juba kriitiliseks, kirjutab keevitusinsener ja Eesti Keevitusühingu juht Liisi Särglep.

- Eesti Keevitusühingu üheks eesmärgiks on tõsta meie keevitajate taset ja leida koolitusvõimalusi tipptasemel keevitusinseneride koolitamiseks. Pildil ühingu liikmed tutvumas Läti metallitööstusega.
- Foto: Eesti Keevitusühing
Keevitusinseneride koolitamine katkes Eestis 2018. aastal. Loomulikult saab õppida välismaal, ka kaugõppes, kuid esiteks on see õpe inglise, soome või mõnes muus keeles ja teiseks lisanduvad märkimisväärsed lisakulud. Ja kõige tähtsam - keerukaid insenerialasid õppides on oluline mõista mehaanika, keemia, füüsika ja matemaatika põhialuseid, tehnoloogiaid ning materjale ning kõige tõhusam on õppida seda kõike vahetus kontaktis õpetajatega oma emakeeles.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti inseneeria- ja tootmisettevõtte Estanc tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgus, et 42% mehaanika- ja soojustehnikainseneridest on viimase aasta jooksul kaalunud töökohavahetust.
Eesti tehnoloogiaettevõtted on koos partneritega käivitanud üle-eestilise programmi, et kutsuda üle 10 000 koolilapse õppima ja tööle inseneeriavaldkonda, kus palgad on kõrged, aga mille tööjõupuudus ähvardab Eestit järgmise majanduskriisiga.
Tööstuskonverentsil Industry 5.0 arutleti, kuidas saaks riik panustada tööstuse arengusse ning millised tegevused oleksid esmavajalikud. Eelkõige tuleks panustada haridusse, leidsid arutelus osalenud juhid.
Kui Eesti soovib maailmas, kus aina tähtsamaks muutub tehnoloogia, edukas olla, siis on vaja seada kõrgeimaks riiklikuks prioriteediks inseneride järelkasv, kirjutab Leo Rummel arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Muuga tööstuspark, mis asub Eesti suurima kaubasadama territooriumil, hõlmab 76 hektarit. Sadamasisene asukoht on atraktiivne nii Eesti kui ka väliskapitalil põhinevatele tootmisettevõtetele ning annab võimaluse vähendada transpordikulusid. Enamik krunte on juba kaetud eelkokkulepete või kavandatavate investeeringutega, kuid kahele viimasele vabadest kinnistutest ootab Tallinna Sadam pakkumisi avaliku konkursi korras hiljemalt novembri lõpuks.