Valitsused on viimase aastakümne majandusarengu taustal harjumatu probleemi ees. Seni oluliseks peetud nõudluse stimuleerimine ei pruugi enam aidata ning rohkem tähelepanu tuleb pöörata tarneraskuste ja tööjõu ümberpaiknemise probleemidele, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

- Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
- Foto: Raul Mee, fotograaf
Eesti majanduse kiire aastakasvu (12,9%) taga on madal võrdlusbaas, kuna mullu kevadel tabasid majandust koroonapiirangud. Teisest küljest oli majanduskasv väga hoogne ka kvartalivõrdluses (4,3%) ja see on erakordne, sest ka selle aasta teises kvartalis takistasid majandustegevust erinevad viirusevastased piirangud. Majanduse sedavõrd kiire kvartalikasv osutab, et paljud ettevõtted on piirangutega kohanenud ja suures osas majandusest pole piirangud enam kasvu takistanud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.