Paralleelselt koroonaviiruse levikuga on ärimaailmas üha päevakajalisemaks muutunud küsimus, kas koroonaviirus ja selle tõkestamiseks rakendatud meetmed on Eesti õiguskorra järgi vääramatu jõu juhtumiks.
Arvestades, et koroonaviirus ja selle tõkestusmeetmed on lepingupooltele ettenägematud asjaolud ja jäävad poolte mõjuulatusest väljapoole, võib piisava kindlusega asuda jaatavale seisukohale. Seda siiski eeldusel, kui pooled ei ole lepingus konkreetsete vääramatu jõu juhtumite osas ise eraldi kokku leppinud. Näiteks on lepingupooltel õigus kokku leppida, et vääramatu jõu juhtumiks on ainult loodusõnnetus, streik, tehaste seiskumine jne. Kui sellist kokkulepet lepingus pole, siis on seaduse järgi koroonaviiruse või selle tõkestusmeetmete tõttu lepingu täitmisega hätta sattunud poolel õigus tugineda vääramatu jõu olemasolule.
Seotud lood
Eesti tööstusettevõtted seisavad silmitsi kasvava vajadusega automatiseerida protsesse, tõsta tootmise efektiivsust ja langetada paremaid otsuseid andmete põhjal. Masinõpe pakub lahendusi, mis veel mõni aasta tagasi olid kättesaadavad vaid suurkorporatsioonidele, kuid täna saavad neid rakendada ka keskmise suurusega tootmisettevõtted. Küsimus pole enam selles, kas masinõpet vaja on, vaid kuidas seda nutikalt rakendada.