Mait Kraun • 3 jaanuar 2020

Börs: möödunud aasta oli tööstusmetallide jaoks hea

Tööstusmetallide jaoks oli mullu üldiselt hea aasta. Nii nikli kui rauamaagi puhul oli pakkumisega probleeme ning vasel aitas aasta lõpus tõusta kaubanduspingete leebumine. Kulla jaoks oli mullu pea kümnendi parim aasta.

Tööstusmetallide jaoks oli 2019. aasta pigem edukas  Foto: Pixabay

Kõige enam kallines mullu rauamaak – kokku enam kui kaks korda. Kõige kehvemini läks maagaasil, mis odavnes enam kui veerandi võrra.

Nafta, väärismetallid ja nikkel olid samuti tõusjate seas. Suuresti aitas metallidel tõusta pakkumisega seotud probleemid. Näiteks Brasiilias lõhkes kaevandusfirma Vale’i tamm ning Indoneesia otsustas sügisel keelata ära nikli ekspordi. Naftal aitas aasta lõpus kallineda OPECi otsus tootmiskärpeid laiendada.

Analüütikud ütlevad, et uuel aastal ei pruugi metallidel hii hästi minna, sest ajutisele leevendusele vaatamata on kaubandussõda jätkuvalt käimas ning globaalne majandus aeglustub.

“Majandusel ei lähe nii hästi, see on aeglustumas, eriti Hiinas ja Indias,” ütles Mitsubishi Corpi riskihalduse nõustaja Tony Nunan. “Paljud inimesed usuvad, et kaubandussõda kestab veel pikka aega

Erinevate toorainete hinnad 2019. aastal. Allikas: Reuters.  Foto: Äripäev AS

Rauamaak jõudis mullu ka uue rekordini

Daliani toorainebörsil kallines rauamaagi hind aastaga 140 protsenti, juulis jõudis tooraine ka kõigi aegade rekordini, pärast seda survestas hinda kasvav pakkumine.

Analüütikud usuvad, et sellel aastal hinnad kukuvad, sest Vale tootmine peaks taastuma ning Hiina terasetoodangu kasv aeglustub.

Nädala lõikes kallines rauamaagi hind kokku 1,1 protsenti, 92,6 dollarini tonnist.

Ühe maailma suurima tootja Indoneesia otsus sügisel niklieksport keelustada tõstis nikli hinda aasta lõikes 30 protsenti. Nädala lõikes kallines nikkel 0,9 protsenti, 14 175 dollarini tonnist.

Vask tõusis mullu vähe, aga püsib kõrgel tasemel

Vask, mida kasutatakse peamiselt elektriliinides ja ehituses, kallines mullu vaid 4 protsenti. Tõsi, selle nädala lõpus püsis punane metall lähedal kaheksa kuu kõrgeimale tasemele.

Viimastel päevadel on optmismi tekitanud Hiina meetmed majanduse stimuleerimiseks. Samuti loodetakse, et USA ja Hiina sõlmivad esimese faasi kaubandusleppe.

Vase hind tõusis nädala lõpuks 6188 dollarini tonnist, varem jõudis vask ka 6233 dollarini. Eelmisel nädalal tõusis metall 6266 dollarini tonnist, mis on viimase kaheksa kuu kõrgeim tase.

“See ei ole buum, aga kaubanduspingete de-eskaleerumine, Hiina tööstussektori mõningane taastumine ning riigi lõdvem rahapoliitika loovad baasmetallide jaoks paremat keskkonda,” ütles Danske Banki analüütik Jens Pederson.

Foto: Äripäev AS

Kulla jaoks pea kümnendi parim aasta

Kulla jaoks oli mullu aga parim aasta alates 2010. aastast – untsihind tõusis 20 protsenti, millele aitas kaasa mure globaalse majanduse pärast ning rahapoliitika lõdvendamine.

Ka nädala lõikes läks kullal väga hästi, unts kallines 1 protsendi võrra, 1525 dollarini. Hõbe lisas 0,9 protsenti ja kauples neljapäeva õhtuks 17,97 dollaril untsist.

“Investorid tulevad puhkuselt tagasi ning mängivad portfelle ümber,” ütles investeerimisfirma CPM Groupi partner Jeffrey Christian Reutersile. Tema sõnul on aktsiad osade investorite jaoks kalliks muutunud ning portfelle soovitakse hajutada. “Inimesed on närvilised ja osad ei saa aru, miks aktsiad nii kiiresti tõusevad. Majandus ja poliitiline kliima pole kõige paremad,” nentis Christian.

“Tehniliselt on kulla jaoks pilt hea, sest tõusev trend on kiirenev,” ütles Kitco Metalsi analüütik Jim Wyckoff.

Foto: Äripäev AS

Teistest väärismetallidest kallines plaatina 2,7 protsenti ja pallaadium lisas 2,3 protsenti. Kummagi untsihind maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 973,6 ja 1950 dollarit.

Nafta hind hakkas aasta lõpus odanvema

Nafta hindadel läks aasta lõikes hästi, aga see nädal oli tooraine surve all, sest dollar taastus kuue kuu põhjast ning Venemaa tootmine kasvas, vahendab Reuters.

Venemaa teatas, et 2019. aastal ulatus nende päevane naftatootmine 11,25 miljoni barrelini päevas, selgub riigi energiaministeeriumi andmetest.

Dollari kurss langes aasta lõpus küll kuue kuu madalaima tasemeni, aga on pärast seda jõuliselt taastunud. Dollari kallinemine muudab nafta teiste valuutade kasutajate jaoks kallimaks.

Brenti toornafta odavnes nädalaga kokku 3,3 protsenti ja WTI kaotas 1,7 protsenti. Kummagi barrel maksis päeva lõpuks vastavalt 65,9 ja 60,9 dollarit. Rotterdami 95 bensiini hind tõusis 0,5 protsenti, 624 dollarini tonnist. Diislikütus odavnes 1,5 protsenti ja tonn maksab 624,5 dollarit. Kerge kütteõli tonnihind langes 1,9 protsenti, 608 dollarini.

Foto: Äripäev AS
Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077