Autor: Mait Kraun • 22. november 2019

Börs: Metallid hakkasid nädala lõpus taastuma

Nädala börsiuudised: metallid hakkasid nädala lõpus taastuma; EL plaanib teraseimporti piirama hakata; hõbeda ülepakkumine väheneb; nikkel ja tsink odavnesid tublisti; nafta hind tõusuteel.
Metallid hakkavad taastuma
Foto: Andras Kralla

Vase hind hakkas reedel taastuma ning jõudis nädala lõikes plussi, sest Hiina presidendi kommentaarid andsid lootust, et USAga jõutakse siiski kaubandusleppeni. See aitas ka teistel metallidel tõusta.

President Xi Jinping ütles reedel, et Hiina tahab esialgse leppe ära sõlmida ning nende eesmärk on kaubandussõda vältida.

“Viimased kommentaarid on olnud pehmed ning kutsuvad üles rohkem kõnelusi pidama. Jälle usuvad turud, et kaubandusleppe sõlmimine on võimalik,” ütles Saxo Banki toorainete strateegia juht Ole Hansen Reutersile.

Foto: Äripäev

“Samas oleme meie võimaliku leppe mõju osas küllaltki skeptilised. Kui see paljusid valdkondi siiski ei kata, siis võime näha metalliturul edasist nõrkust,” nentis Hansen.

Vase hind tõusis nädala lõikes 0,5 protsenti, 5858 dollarini tonnist. Hanseni sõnul tasub praegu silm peal hoida 5800 dollari tasemel – kui sellest tasemest allapoole murtakse, siis jõuab hind tõenäoliselt kiiresti 5600 dollarini.

Üldiselt olid meeleolud metalliturgudel sellel nädalal aga negatiivsed. Nädala alguses kardeti, et kaubandusleppe sõlmimine lükatakse edasi. Neljapäeval võttis USA kongress vastu seaduseelnõu, millega toetatakse Hongkongi protestijaid. See võib kahe riigi suhteid halvendada.

Foto: Äripäev

Teistest tööstusmetallidest kallines tina 1,5 protsenti ning tonn maksab 16 402 dollarit. Kehvemini läks tsingil ja niklil. Tsink odavnes 3,9 protsenti ja nikkel 4,4 protsenti, kummagi tonnihind oli reedeks vastavalt 2296 ja 14 330 dollarit.

EL plaanib teraseimporti piirama hakata

Euroopa Komisjon teatas sellel nädalal, et soovib teraseimporti piirama hakata, sest USA tariifid ohustavad Euroopa tööstust.

Kolmapäevases avalduses teatati, et impordikvooti tõstetakse varasema 5 protsendi asemel 3 protsenti. Mitmed terasetöösturid pole otsusega rahul.

Euroopa Liidu lõpetatud terasetoodete import kasvas 2018. aastal 12 protsenti. Turg kasvas samal ajal aga vaid 3,3 protsenti, teatas Eurofer. Viimased sammud ELi poolt on tehtud selleks, et koduturgu kaitsta.

Hõbeda ülepakkumine väheneb

See nädal ilmusid ka uudised, et nõudlus hõbeda järele peaks kasvama tänavu 1 protsendi võrra, mis vähendab globaalset ülepakkumist. Viimati oli ülepakkumine nii madal 2015. aastal, teatas konsultatsioonifirma Metals Focus oma raportis.

Hõbeda nõudluse kasv on aeglustunud ning ühe põhjusena võib tuua välja USA-Hiina kaubandussõda. Nimelt kasutatakse hõbedat palju tööstuses, mille kasv on viimasel ajal suuremates riikides peatunud.

Samas on suurenenud hõbeda nõudlus elektrijuhina, eriti autodes, mis muutuvad järjest keerukamaks. Ka investorite huvi on kasvanud ning India nõudlus ehete järele on tugev.

Hõbeda hind kallines nädalaga 2,1 protsenti, 17,2 dollarini untsist. Kui 2018. aastal oli ülepakkumine 32 miljonit untsi, siis tänavu peaks see ulatuma 16,5 miljoni untsini.

Foto: Äripäev

Teistest väärismetallidest kallines kuld 0,5 protsenti ja unts maksab 1471 dollarit. Pallaadium lisas 2,1 protsenti ja plaatina 3,8 protsenti. Kummagi untsihinnad on vastavalt 1769 ja 911 dollarit.

Nafta tõusis kahe kuu kõrgeima tasemeni

Nafta hinnad tõusid reedel ligi kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest oodatakse, et OPEC+ suurendab oma tootmiskärpeid, vahendab Reuters.

Brenti toornafta kallines nädalaga kokku 3 protsenti ja WTI lisas 2,8 protsenti. Kummagi barrel maksis nädala lõpuks vastavalt 63,8 ja 58,2 dollarit.

Reuters kirjutas, et naftakartelli OPECi riigid ja Venemaa nõustuvad tõenäoliselt tootmiskärpeid kolme kuu võrra pikendama. OPECi kohtumine, kus kärpeid arutatakse, toimub 5-6. detsember. Praegused tootmiskärped kehtivad järgmise aasta märtsi lõpuni.

Samuti on vaja, et kõik liikmed kärbetest kinni peaks. Näiteks on sellega raskusi olnud nii Iraagil kui ka Nigeerial. “Kui need kaks riiki oma kärpelubadusi täidaks, siis väheneks päevane naftatootmine 300-400 000 barreli võrra,” nentis maaklerfirma PVM.

Rotterdami 95 bensiini hind tõusis 1,2 protsenti, 610 dollarini tonnist. Diislikütus kallines 2,4 protsenti, 600 dollarini. Kerge kütteõli tõusis 1,8 protsenti ning tonn maksab 581 dollarit.

Foto: Äripäev
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077