Sirje Potisepp • 21 august 2019

Joogitööstus taastub maksumängudest

Sirje Potisepp  Foto: Sven Tupits

2018. aasta läheb Eesti joogitööstuse ajalukku kui aasta, mil Eesti sai maksupoliitikas valusa õppetunni, kirjutab toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Lootes vähendada aktsiisitõusu abil alkoholi tarbimist, käivitasid 2017. aasta hüppeliselt tõusnud maksud hoopis piirikaubanduse Lätti, kaotasid meie põhjanaabrite huvi Eesti alkoholi vastu, vähendasid märkimisväärselt siseriiklikku nõudlust ning kahandasid järsult alkoholiaktsiisi laekumist, samas kui alkoholi tarbimine ei vähenenud, vaid oli kerges tõusus.

Õppetund ei olnud valus ainult riigikassale, seeläbi kannatas ennekõike meie joogitööstus, mille toodangumaht vähenes aastases võrdluses kümnendiku võrra. Hinnanguliselt 35% Eestis tarbitud õllest ning 30% kangest alkoholist osteti 2018. aastal Lätist, mille üle on Läti poliitikud väga suurt heameelt väljendanud.

Uue aktsiise langetava otsusega on kaasnenud juba mõningane languse aeglustumine, kuid täielikuks stabiliseerimiseks ja turistide huvi taastumiseks kulub ilmselt veel aastaid. Loodame, et valusast õppetunnist ka õpitakse ja edaspidi eelnevad poliitilistele otsustele ka adekvaatsed mõjuanalüüsid.

Kuum suvi tõi kasumi

Taastumine maksuhoobist pole sugugi lihtne, sest toidusektoris valitseb täna väga tihe konkurents, kus üha kasvavate toormehindade tõttu on keeruline hinnatundlikult kliendilt toodete eest väärilist tasu küsida.

Täispika joogitootjate TOPiga saate tutvuda Äripäevas.

Õnneks oli möödunud suve ilm joogitööstusele väga soodne – pikalt kestnud kuumus innustas tarbijaid haarama poelettidelt jookide järele ning kallima hinnaga alkohoolsete jookide asemel hakkas hoogsalt kasvama mittealkohoolsete jookide müük. See aitas joogitööstustel liine töös hoida ning tagas kokkuvõttes siiski kasumliku aasta – joogitööstuse kasum kasvas 2018. aastal 9% ning moodustas kogu toidutööstuse kogukasumist aasta lõpuks 37%.

Kõige paremat ja stabiilsemat kasvu näitabki joogisektoris hetkel vesi, mille müügile ennustavad tootjad ka tänavu üle 10% müügi edenemist. Lisaks veele on valik muutunud rikkalikumaks ka maitsevete segmendis. Kümnendiku võrra kosus mullu ka karastusjookide turg, kus on üha rohkem näha orienteeritust tervislikkusele ja suhkrusisalduse vähendamisele – tänavune suvi pole joogitööstusele nii soosiv olnud ning kasvuootused nii optimistlikud ei ole.

Algas alkoholivaba õlle võidukäik

Väga hea tempo sai möödunud suvel sisse alkoholivaba õlle müük, mis jätkub ka sel aastal – ilmselt on kõik tarbijad märganud seda, kuidas mittealkohoolse õlle valik on võrreldes paari aasta taguse ajaga plahvatuslikult kasvanud ning mis seal salata – ka jookide maitseomadused on märkimisväärselt paranenud.

Et katta tühimikku koduturul, pöörasid joogitööstused pilgud välisturgude poole ning sarnaselt toidutootjatele osutusid ka joogitootjate sammud välisriikides väga edukaks. Eesti õllebrändid on ilmunud müügile üha eksootilisemate riikide suurtesse jaekettidesse – näiteks leiab meie jooke müügilt isegi Lõuna-Koreas, Togos, Rwandas ja Küprosel.

Kuid jätkuvalt on meie tooted oma hea maitse ja kõrge kvaliteedi poolest hinnatud lähinaabrite tarbijate seas. Sarnaselt toidutootjatele on ka joogitööstustele kasulike kontaktide loomisel ja uste avamisel abiks erinevad välismessid.

Kes maksab kinni keskkonnasäästu?

Sarnaselt toidutööstustele on joogitootjad väga pingsalt jälginud arenguid pakendiregulatsiooni teemal ning teinud ka oma toodetes suuri muudatusi keskkonnasäästlikumate pakendite kasutuselevõtuks. Valikuid selleks ei ole täna küll veel kuigi palju, kuid kasutusele on võetud juba õhemaid plastpakendeid, kergemaid klaaspudeleid, taaskasutatavast plastikust pakendeid.

Loe joogitootjate TOPi ülevaadet Tööstusuudistest.

Keskkonnamõju vähendamine saab olema üks olulisem märksõna 2019. aastal ja tulevikus. Nii toidu- kui ka joogitootjad on kõik valmis minema üle keskkonnasõbralikematele pakenditele, kuid selge on see, et keskkonnasäästlikuma pakendi kasutuselevõtmine, pakendijäätmete kogumine ja käitlemine ei saa jääda ainult tootja kuluks – sellega kaasnev hinnatõus oleks meie tarbija jaoks liiga suur.

Tootjad soovivad täna ja tulevikus selles teemas kaasa rääkida, et leida lahendus, mis jaotab kulu ühtlasemalt, motiveerib võtma tootmises ka muudes töölõikudes kasutusele keskkonnasäästlikumaid lahendusi ning ei tee järjekordset katset lahendada probleeme lihtsalt kõrgemate maksudega.

Jaga lugu:
Seotud lood
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077